Muude meeltega saadav info võib nägemist mõjutada – ainuüksi eseme nimetamine aitab seda tähele panna, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus, kirjutab Novaator.

USA Wisconsin-Madisoni ülikooli psühholoog Gary Lupyan tegi katseid vabatahtlikega, kes vaatasid mõlema silmaga erinevaid asju. Üks silm nägi mingi looma või eseme pilti, teine pidi vaatama pidevalt vilkuvat valgust. Varasemalt oli teada, et sähvatused segavad aju ega lase ka pilti nägeval silmal vaadata.

Seejärel uuris Lupyan katsealustelt, kas nad nägi pilti. Tuli välja, et osalised tundsid nähtud eseme või olendi tõenäolisemalt ära siis, kui neile oli enne vaatamist öeldud, mis pildil on. Kui öeldi midagi ebaolulist, polnud sellest abi. Järgmises katseseerias kasutas uurija ruute ja ringe ja nende vahepealseid kujundeid. Kuuldes sõna “ring” või “ruut” aita see inimestel pildil oleva kujundi ära tunda, kuid ainult siis, kui kujund oli piisavalt ruudu või ringi moodi.

Lupyan järeldas, et keele abil saab nägemismeele tundlikkust suurendada ja panna inimesi märkama asju, mida muidu ei nähtaks. See nähtus esineb väliskeskkonnast saadu info esmasel töötlemisel.

Võimalikke põhjuseid on kaks. Öeldud sõna kuulmine võib panna nägemise eest vastutavad närvirakud valvelolekusse. Samuti on võimalik, et sõna aktiveerib sellest esemest või olendist ajus oleva kujutluse ning kergendab nii äratundmist. Uurija peab tõenäolisemaks esimest oletust. Varem on näidatud, et vilkuv valgus häirib nägemist juba selle alguses, ammu enne, kui aju jõuab hakata sobivat sõna otsima.

Lupyani sõnul aitab selline uurimistöö aru saada, kuidas inimese närvisüsteem tervikuna töötab. Aju pole kummut, kus ühes sahtlis töödeldakse nägemise, teises kuulmise ja kolmandas haistmismeele abil saadud andmeid. Eri meelte kaudu saadud info võib taju oluliselt mõjutada.

Lisaks näitab see, et eri keeli rääkivad inimesed tajuvad maailma erinevalt. Kui mingis keeles on kindlat värvivarjundit tähistav sõna puudu, ei pruugi seda emakeelena kõnelev inimene värvust üldse märgata.

Allikas: Novaator

Algallikas: PNAS

Loe ka: ERR Teadus

Foto: eheandme.com

Toimetas Mariann Joonas