Loomade kloonimine sai alguse juba 1952. aastal, kui Pennsylvanias suutsid teadlased kloonida konna. Avalikkusele sai see protseduur tuntumaks aga lammas Dolly sünniga aastal 1997. Sellest ajast saadik on pandud kloonimisele suuri lootusi nii inimestele vajalike organite kasvatamisel, väljasuremisohus liikide taastamisel kui ka inimeste lihasöömise vajaduste rahuldamisel. Nüüdseks on asutud kasutama kloonimist ka kommertseesmärgil, nimelt lemmikloomadest duplikaatide tegemiseks.

Korea ettevõte Sooam Biotech teatas juba 2005. aasta augustis, et riigi teadlased on saanud hakkama maailma esimese kloonitud koera Snuppy ilmaletoomisega. Kolm aastat hiljem sooritati ka esimene koera kommertskloonimine ning nüüdseks on firma klooninud üle 550 koerakutsika. Teadlaste sõnul on nad suurendanud kloonimisprotsessi tõhusust punktini, kus nad saavad oma klientidele garanteerida nende koertest täpse geneetilise koopia.

Ettevõtet juhib petisest teadlane

Sooam Biotechi juht Hwang Woo Suk on aga geneetika valdkonnas kurikuulsus 2006. aasta skandaali pärast. Hwang teatas ligi kümme aastat tagasi, et ta oli suutnud edukalt viia läbi esimese inimembrüo kloonimise, mille kaudu suutis ta luua uue ning potentsiaalselt piiramatu allika tüvirakkudele. Ajakiri Time nimetas ta 2004. aasta üheks tähtsaimaks inimeseks ning 2005. aasta suvel kuulutas Korea teaduse ja tehnoloogia minister Hwangi esimeseks „Üliteadlaseks“. Aasta hiljem ütles üks uurimuse kaasautoritest nende tööst lahti ning teatavaks sai fakt, et Hwang oli maksnud naistele nende munarakkude eest, mis oli suur eetiline rikkumine. Seouli riiklik ülikool leidis oma uurimuses ka seda, et Hwangi grupp ei olnud siiski embrüot klooninud, vaid asitõenditena esitatud fotod olid võltsingud ning riigi poolt uurimistööle eraldatud raha oli väärkasutatud. Riikliku kohtuistungiga mõisteti Hwang süüdi bioeetika reeglite rikkumistes ning 700 000 dollari ulatuses uurimisfondi raha väärkasutamises.

Kui Hwang taastus skandaali tagajärgedest, asutas ta Sooam Biotechi ning asus katsetama loomade kloonimist. Esimeseks kommertseesmärgil kloonitud koeraks sai Floridas elanud paarikese labrador Lanceloti koopia, mille eest maksti 155 000 dollarit. Nüüdseks saab firma sõnul oma koerast lasta teha duplikaadi igaüks, kes on valmis selle eest 100 000 dollarit maksma ning ootama kuus kuud. Praeguse seisuga suudab labor toota 150–200 kommertsklooni aastas ning klientide hulgas on juba olnud paljud kuulsused, Lähis-Ida kuninglikud perekonnad ja ka mõned tavakodanikud.

Hiinas levib tõukoerte kloonimine

Selle aasta septembris sõlmis Sooam Biotech partnerlusleppe Hiina biotehnoloogia firmaga Boya Life, leppe kohaselt hakatakse kloonimise abil rikastama Hiina lemmikloomaturgu tõukoertega. Näiteks on firmad asunud kloonima Tiibeti mastifeid, kes on Hiinas tähtsaks staatuse sümboliks ning kelle eest makstakse üüratuid summasid – näiteks eelmisel aastal osteti puhtatõuline kutsikas rekordilise 2,4 miljoni dollari eest.

Hiinas on kloonimine siiani üsna vastuoluline teema ning enne firmade ühisprojekti oli protsess piiratud vaid teaduslike uurimistööde jaoks. Nüüdseks on ka paljud teised biotehnoloogia firmad huvitunud kommertskloonimise võimalustest ning näib, et Hiinast võib oodata kloonimise valdkonnas mitmeid põnevaid edusamme.

Pandade kloonimine ja mammutite taasloomine

Sooam Biotechi sõnul üritavad nad lemmikloomade kõrvalt kloonida ka spetsialiseerunud teenistuskoeri (politsei- ja pommikoeri, vähki tuvastavaid koeri), sigu ning veiseid. Viimaste kloone rakendataks ennekõike rahvastiku kasvava lihatarbimise rahuldamiseks ning inimestele siirdatavate organite loomiseks. Samuti soovitakse ajaloo huvides tuua ilmale esimene kloonitud panda, kuid seda eesmärki piiravad mitmed nõuded. Näiteks ei tohi pandade kloonimisel surrogaatemana kasutada pandat, vaid näiteks geneetiliselt sarnast koera. Samuti on pandade kloonimiseks keerulisem leida rahastust, sest seaduste kohaselt ei tohi pandasid lemmikloomana pidada ning seetõttu ei soovita sellist projekti rahastada.

Ettevõte soovib kloonimise abil paljundada ka väljasuremisohus ning juba välja surnud liike. Näiteks tehakse koostööd Venemaal asuva Jakutski riikliku ülikooliga, et töötada n-ö mammutite taastamise projekti kallal. Idee seisneb selles, et võetakse külmunud mammutikorjusest proovid, millest saaks luua kloone. Teadlaste sõnul võib see teoreetiliselt olla võimalik, arvestades asjaolu, et Jaapanis on suudetud kloonida hiiri, kasutades rakke isendist, mis oli 10 aastat külmunud olnud. Sooami teadlaste sõnul siirdataks mammutiembrüo ilmselt elevanti, sest nende eelnevad uurimistööd on tõestanud, et teadlased saavad kasutada ühe liigi esindajat surrogaatemana teisest liigist embrüole. Samamoodi loodetakse kloonida ka Siberi tiigreid, kasutades surrogaadina siga.

Kloonide loomine katseteks

On arusaadav, et kasumile orienteeritud firma asub otsima kõikvõimalikke rakendusi nende “kaubale” ning eelmisel aastal astus firma vastuolulise sammu, manipuleerides hagija geenidega nii, et koeral ja kõigil tema rakuliini 18 kloonil tekkis Alzheimeri tõbi. Firma loodab, et kuigi asjakohane uurimus on õppefaasis, suudetakse ka seda kunagi kommertsialiseerida, võimaldades toota Alzheimeriga koeri ravimifirmadele, mis testiksid nendel erinevaid ravimeid. Teise projektiga toodetakse samal eesmärgil diabeediga sündinud kloone. Kuigi on selge, et tegu on kahe tõsise haigusega, millele on vaja leida ravi, tekitab koerte loomine vaid katsete eesmärgiks inimestes siiski vastakaid tundeid.

Kahtlusi tekitab ka firma plaan asuda tulevikus tootma inimestele ohutut organite allikat, kasutades nende kasvatamiseks kloonitud sigu. Teadlased plaanivad vähendada organi väljatõrjumise riski protseduuriga, kus sulandatakse inimese geneetilist materjali seaklooni embrüosse, mistõttu organisaaja immuunsüsteem ei lükka siirdatavat organit tagasi. Hwang plaanib enda sõnul ka jätkata oma tööd inimtüvirakkudega, kuigi Lõuna-Koreas keelati sellised uuringud just temaga seotud skandaali tõttu.

Mida teha, et saada oma lemmikust klooni

Äsja surnud koerte kloonimise protsess käib firma sõnul järgmiselt: pärast koera surma peab omanik mässima ta keha märgadesse rätikutesse ning asetama külmkappi (mitte sügavkülma, sest see võib rakke kahjustada). Seejärel on omanikul lemmiku suremisest alates umbes viis päeva aega, et korraldada lahkamine, saada veterinaaride abiga terve koeproov ning saata see Koreasse. Oluline on kõikvõimalike dokumentide olemasolu, mis tõestavad proovide kasutamist uurimistöö eesmärgiks – vastasel juhul võidakse need konfiskeerida. Kui firma saab proovi kätte, võib klient korraks rahulikult hingata ning asuda klooni jaoks raha koguma. Nimelt võtab Sooam klientidelt 3000 dollarit, et hoiustada proove seniks, kuni inimestel on piisavalt raha, et ka kloonimise eest maksta.

Kloonimisprotsess ise on juba aastakümneid teadlastele tuttav. Kõigepealt võetakse kloonitavast loomast biopsia käigus somaatilisi rakke (tavaliselt kõhupiirkonnast), mida hoiustatakse vedelas lämmastikus. Doonorlooma munarakust eemaldatakse tuum, mis asendatakse kloonitava looma rakkudest võetud tuumaga. “Võõras” tuum ning munarakk sulandatakse ühte elektri abil ning saadud rakk siirdatakse surrogaatlooma.

Sarnane välimus, erinev iseloom

Siiani on firma sõnul kliendid kloonidega rahule jäänud, väites, et nad on täpselt originaalloomade moodi. Ometi hoiatavad teadlased, et kloonid võivad küll näha väga sarnased välja, kuid nende iseloom ning käitumisharjumused võivad siiski erineda. Nimelt võivad loomal olla vanemaga samad geenid, kuid käitumuslikke harjumusi ning iseloomuomadusi mõjutavad nii rohked bioloogilised faktorid üsas kui ka looma kogemused varajases elus.

Paljud teadlased usuvad, et kuna kloonimise teel saadud kutsikas areneb ilmselt siiski originaalist erineva välimuse ja käitumusega teistsuguseks loomaks ning kuna kloonimise tõttu võivad koeral ilmneda erinevad vead ning lühem eluiga, ei ole lemmikloomast duplikaadi tegemisel mõtet. Seda peetakse raha raiskamiseks, aga eelkõige ikkagi eetikaga vastuollu minevaks meetodiks.

Allikad: Bloomberg Businessweek, Xinhua, The Telegraph

PS. Sarnast teemat käsitles ka ulmefilm “The 6th Day” (2000)

Foto: www.greenpacks.org

Toimetas Marlen Laanep