Kooliaasta algamisega on taas üle maailma aktuaalseks teemaks hariduse väärtustamine ning õppetöö korraldus. Koolide rahastust kärpivates riikides tuleb pedagoogidel välja mõelda aina uudsemaid lahendusi kuluefektiivsemaks töökorralduseks, mis ühest küljest säästaks raha, kuid ei ohverdaks selle nimel hariduse kvaliteeti ning õpilaste heaolu. Ühe lahendusena leidis Georgia riiklik ülikool oma mõne aasta taguses uurimuses, et nelja päevane koolinädal säästaks nii raha kui suurendaks õpilaste vaimset võimekust.

Teaduslikus ajakirjas Education, Finance and Policy avalikustatud Georgia ning Montana riiklike ülikoolide ühisuurimusega leiti, et koolinädala lühendamine neljale koolipäevale omab positiivset mõju algkooliõpilaste vaimsele võimekusele matemaatikas. Uurimuses analüüsiti nelja päeva pikkuse koolinädala mõju õpilaste sooritustele, võrreldes nelja ja viie koolipäevaga õpilaste sooritustulemusi matemaatikas ning lugemises. Uurijad leidsid, et lühem koolinädal suurendas märkimisväärselt õpilaste võimekust lahendada matemaatilisi probleeme, kuid ei mõjutanud nende lugemisoskust. Antud uurimus viitab võimalusele, et nelja päeva pikkune koolinädal ei vähendaks õpilaste võimekust, kuid võimaldaks koolidel vähendada oma kulusid. Ometi nentisid uurijad, et lühema koolinädala mõju võib olla positiivne vaid maakoolide puhul ning et küsimus vajab edasist uurimist ka linnade kontekstis.

Georgias asiva Andrew Youngi poliituurimuste kooli dekaani Mary Beth Walkeri sõnul oli uurimuse puhul kõige üllatavamaks fakt, et nad ei oodanud selliseid positiivseid tulemusi. Nimelt olid uurijad arvanud, et eriti nooremate õpilaste jaoks oleks vaba reede arvelt pikemaks venitatud koolipäevad liiga kurnavad, vähendades nende keskendumisvõimet ning akadeemilisi võimeid. Lisaks kardeti, et pikem nädalavahetus võimaldaks lastel kergemini unustada tundides õpitut. Ometi näitas uurimus, et pikemad koolipäevad ning selle arvelt pikem nädalavahetus ei omaks lastele olulisi negatiivseid mõjusid.

Nelja päeva pikkuse koolinädala üheks eeliseks peetakse transpordikulude vähenemist: eriti maakoolide puhul võib vähendatud sõitude arv kokku säästa arvestatava koguse pileti- ja kütuseraha. Pikem nädalavahetus võimaldaks nii õpetajatel kui õpilastel paremini organiseerida kooliväliseid tegevusi (sealhulgas arstilkäike), vähendades koolist puudumisi. Ühtlasi ei tasu alahinnata lühema koolinädala psühholoogilist mõju: pikem nädalavahetus tekitab entusiasmi nii õpetajates kui õpilastes, suurendades mõlemate hulgas produktiivsust.

Perthis asuva Murdochi ülikooli õppekava spetsialisti Anne Price’i sõnul ei pruugi aga antud positiivsed mõjud kanduda üle vanematele õpilastele ning linnakoolidele. Price leiab, et lühem koolinädal võib negatiivselt mõjutada lapsevanemate töötamise ja lastehoiu korraldust, õpetajate palkasid ning juba niigi ülekoormatud õppekava. Price’i sõnul võib koolinädala pikkus olla üks tõenäoline faktor paljude teiste hulgas ning selle mõju efektiivseks hindamiseks tuleks see panna koolitundide, koolide, süsteemide ja riikide õigesse konteksti. Ühtlasi usub ta, et nelja päeva pikkust koolinädalat tuleks tõsiselt arutada kõigi seotutega, hinnates võimaliku muudatuse mõju nende kontekstis.

Allikad: The Educator, Georgia State University News

Foto: schoolsoutclub.com

Toimetas Annika Urvela

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6