Foto: sweetlouise/ pixabay.com

Kas sul on harjumus magada, mobiiltelefon voodi kõrval või veel hullem – padja all? Kui jah, siis peaksid kindlasti ära vaatama video, kus möödunud aastal Tallinnas loengut pidanud onkoloogia ja vähiepidemioloogia professor Lennart Hardell selgitab, miks seda kindlasti teha ei tohiks. 

Eestikeelsete subtiitrite lisamiseks vajuta video all subtiitrite nupule.

Professor Lennart Hardell (MD, PhD) on Rootsi Örebro Ülikooli haigla onkoloogia ja vähiepidemioloogia professor, Euroopa Keskkonnatervise Ühingu asepresident ning Örebro Ülikooli haigla onkoloogiaosakonna konsultant. Varem on ta olnud molekulaargeneetlilise epidemioloogia uurija Rootsi meditsiiniuuringute nõukogus, Örebro maakonnanõukogu kiirguskaitsekomisjoni esimees ning Umeå ülikooli onkoloogia abiprofessor.

Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert, kelle eelretsenseeritud teadusartikleid on avaldatud 304, lühikesi ülevaateid ja kokkuvõtteid 141.

Hardellil on olnud pikaaegne karjäär kliiniliste ja meditsiiniliste uuringute arstina. Ta on spetsialiseerunud onkoloogiale, keskendudes keskkonnas leiduvatele vähi riskifaktoritele, mida ta on uurinud oma epidemioloogilistes uuringutes.

1970ndate lõpus ja 1980ndate alguses oli ta esimene, kes tõi välja suurenenud vähiriski inimestel, kes puutusid kokku dioksiinidega ja teatud herbitsiididega, näiteks 1985. aastal avastas tema töörühm kurikuulsa herbitsiidi Agent Orange´i kantserogeensuse. Samuti on tema uurimisrühm uurinud PCB ning vähiriski ja halvaloomulise lümfoomi seost.

Tema töö on aidanud kaasa mitmete ainete, sh TCDD, PCB, glüfosaadi ja raadiosageduslike väljade klassifitseerimisele kantserogeenina.

Viimastel aastatel on ta koos oma uurimisrühmaga uurinud mobiiltelefonide ja juhtmeta lauatelefonide kasutamist ning selle seost ajukasvajatega. 2011. aastal oli ta WHO Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri (IARC) RF-EMF (raadiosageduslike elektromagnetväljade) töörühma liige. Tänu tema ja ta uurimisrühma pikaaegsele tööle kuulutas WHO 2011. aastal raadiosageduslikud elektromagnetväljad võimalikuks kantserogeeniks inimesele.

Oma uurimistöö eest on Hardell pälvinud mitmeid auhindu.

Vaata ka tervet professor Hardelli 2019. aasta juunis Tallinnas toimunud loengut (inglise keeles):

Allikad: Kiirgusinfo, Ki 2

Toimetas Liis Ellert / Kiirgusinfo.ee