Valemälu fenomeni on paljude kohtuasjade abil hästi dokumenteeritud. On juhtumeid, kus kohtualuseid on pealtnägijate ja ohvrite tunnistuste alusel süüdi mõistetud ning nende vastu tunnistajad on enda meenutuste õigsuses absoluutselt veendunud, aga ometi on süüdistus hiljem DNA tõendite abil ümber lükatud. Selleks, et valemälu tekkimist paremini mõista, on MIT (Massachusetts Institute of Technology) teadlased tõestanud, et nad suudavad hiirte mälusse siirdada valemälu. Selle käigus leidsid nad, et ükskõik, kas tegemist on valemälu või tõese mäluga, on aju loomulik meenutamise mehhanism samasugune.

See uuring tõestab taas, et mälu on salvestatud ajurakkude võrgustikku, mis moodustab mälujäljed iga kogemuse kohta. Teadlased on juba pikka aega püüdnud nende mälujälgede täpset asukohta tuvastada ning selle uurimuse käigus suutis uuringut juhtinud teadlane Susumu Tonegawa identifitseerida spetsiifilise mälujäljega seotud ajurakud ning neid spetsiaalse tehnoloogia abil taasaktiveerida.

Mälujälgi otsides

Mälestused kogemustest koosnevad erinevatest elementidest, sealhulgas ajast ja ruumist. Need seosed salvestatakse keemiliste ja füüsikaliste muutuste teel ajurakkudesse. Seni ei olnud teadlastel kindlat arusaama sellest, kuhu need jäljed salvestatakse – kas need on hajutatud üle terve aju või on kindlad piirkonnad, kuhu mingit tüüpi mälestused salvestuvad.

Juba 1940-ndatel tehtud uuringud viitasid võimalusele, et episoodiline mälu on salvestatud aju oimusagaratesse ja nende meenutuste moodustamisel on kriitilise tähtsusega ka hipokampus. Kuid ometi ei tõestatud siis seda, et mälujäljed salvestatakse tegelikult hipokampusesse.

MIT uuringu abil tekitati hiirtel kindel mälujälg sellest, kuidas ühte ruumi sisenemine on seotud hirmuga. Järgmisel päeval pandi nad täiesti uude ruumi ning niipea, kui mõjutati hipokampuses teatud kindlat piirkonda, tardusid loomad hirmust, sest eelmise päeva hirmu mälestus taasaktiveerus.

Uuringu läbiviijad kommenteerisid, et erinevalt enamikust uurimustest, milles käideldakse aju nagu musta kasti, millele on vaja ligipääs leida, uuriti sel korral aju seestpoolt väljapoole ja ühtlasi ka võimalust mäluprotsesse mõjutada otsese ajurakkude stimulatsiooni kaudu.

Valemälu tekitamine

Teadlased uurisid ka seda, kas mälujälgede reaktiveerimist saab kasutada hiirtel valemälu tekitamiseks. Ajurakke mõjutades leiti, et valemälu tekitamine on täiesti võimalik ning see konkureeris edukalt õige mälujäljega. Bostoni ülikooli psühholoogiaprofessor Howard Eichenbaum kommenteeris, et MIT teadlaste leid on väga olulise tähtsusega: “Nad identifitseerisid ajurakkude võrgustiku, mis on seotud keskkonna kogemisega, seostasid sellega hirmu assotsiatsiooni ning siis taasaktiveerisid selle võrgustiku, näitamaks, et see toetab mälu väljendumist. See näitab esmakordselt tõest funktsionaalset mälujälge.“

MIT meeskond loodab, et nende uute teadmiste abil saavad nad edasi uurida mehhanismi, kuidas mälestused ajus moonutatud saavad. Kas valemälu tekkele mängivad kaasa mitmed tegurid ja kas kunstlikult saab tekitada nii meeldivaid kui ka ebameeldivaid mälestusi? Kas valemälu saab tekitada ka enama kui lihtsalt konteksti kohta – kas see on võimalik objektide, toidu või teiste hiirte kohta? Kõik need küsimused, mis kunagi kaldusid pigem ulmevaldkonda, võivad saada nüüd laboris vastuse.

Allikad: My Science Academy, Massachusetts Institute of Technology

Foto: www.foxnews.com

Toimetas Katrin Suik