Foto: voltamax/ pixabay.com

Sageli arvatakse, et hierarhilised ja mõningaid gruppe allasuruvad sotsiaalsed süsteemid nagu patriarhaat on mingil moel loomulikud – justkui džungliseaduste peegeldus. Kuid tänapäevaste kütt-korilaste hõimude sotsiaalsed struktuurid viitavad sellele, et meie esivanemad olid tegelikult väga egalitaarsed, isegi sugupoolte võrdsuse osas. Need kogukonnad ei olnud mitte ainult oluliselt erinevad enamikust tänapäevastest karjakasvatajate ja põllumeeste kogukondadest, vaid erinesid ka meie lähimate evolutsiooniliste sugulaste – inimahvide – hierarhilistest ühiskondadest.

Inimesed hakkasid toidu tootmisest lähtuvalt moodustama ühiskondi umbes 10 000 aastat tagasi.  See viis omakorda rikkuste kogumise ja pärimise kombeni. Need faktorid põhjustasid struktureeritud hierarhiatel põhineva sotsiaalse pingerea – rohkem jõukust tõi kaasa rohkem võimu. Selline organiseerumine väljendus ka sugupoolte tasemel. See sugupool, kes suutis monopoliseerida rohkem ressursse, omas ka enam võimu, et võtta enda valdusse territooriume, teha otsuseid abielu ja pereelu osas ning sisuliselt kontrollis vastassugupoolt.

Kõigis suhteliselt hiljuti väljaarenenud toitu tootvates ühiskondades esinev sooline ebavõrdsus tähendas seda, et tugevam sugupool (enamasti mehed) võivad dikteerida, millised on nendega koos elavate sugulaste liidud. See suurendas klannide võimu ning soodustas üle sugupõlvede rikkuse ülekandmist. Nõrgemal sugupoolel (enamasti naistel) ei olnud reeglina muud valikuvõimalust kui järgneda oma abikaasadele ja liikuda koos abikaasa perega.