Pilt: Pixabay / julientromeur

Kuigi laborilihatööstust reklaamitakse kui keskkonnasõbralikku ja jätkusuutlikku viisi maailma toitmiseks, teenib selle laiem eesmärk ülemaailmse kontrolli huve nagu Monsanto ja teised saavutasid patenteeritud GMO seemnete arendamise kaudu. Lõppkokkuvõttes on laboris valmistatud liha keskkonnale kahjulikum kui kariloomad ja kahtlemata halvendab selle tarbimine inimeste tervist, nagu ka GMO-vili. Artikli teises pooles saad lugeda huvitavat vestlust ChatGPT-ga, kus kõne all on teema, kuidas ikkagi nn võltsliha toodetakse ning kas väide, et selles protsessis ei kahjustata ühtegi looma, nagu väidavad asjakohased ettevõtted, vastab tõele. 

Nagu teatas San Francisco Chronicle, hoiatavad UC Davise teadlased, et laboris kasvatatud lihal on olulisi keskkonnamõjusid. Nende analüüsi kohaselt toodab labori-lihatööstus kuni 25 korda rohkem CO2 kui traditsiooniline loomakasvatus.

Väide: kultiveeritud liha on keskkonnasõbralikum kui veiseliha

Nagu analüüsi autorid märkisid, on investorid pannud miljardeid dollareid loomarakkude-põhise liha (ACBM) sektorisse, tuginedes teooriale, et kultiveeritud liha on keskkonnasõbralikum kui veiseliha. Kuid see käsitlus põhineb peamiselt süsinikdioksiidi heitkoguste vigastel analüüsidel.

Nimelt, peamised CO2 emissiooni allikad on puhastusprotsessid, mis nõuavad fossiilkütuseid. “Liha” tootmiseks kasutatavad bakterid vabastavad endotoksiine ja need tuleb kasvusöötmest eemaldada, vastasel juhul ei hakka rakud korralikult paljunema.

Autorid märkisid: “Loomade rakukultuuri valmistatakse traditsiooniliselt kasvusöötme komponentidega, mis on endotoksiini eemaldamiseks/vähendamiseks rafineeritud. Nende täiustamismeetodite kasutamine aitab oluliselt kaasa farmaatsiatoodetega seotud majanduslikele ja keskkonnakuludele, kuna need on nii energia- kui ka ressursimahukad.

Selle hinnangu põhjal tekitab iga kultiveeritud liha kilo 542 naela (246 kilo) kuni 3325 naela (1508 kg) süsinikdioksiidi heitkoguseid, mistõttu kultiveeritud liha kliimamõju on neli kuni 25 korda suurem kui tavapärase veiseliha oma.

Olematutel tehnoloogiatel põhinevad väited on eksitavad

UC Davise elutsükli-analüüs osutab ka sellele, et mitmed ACBM-i kliimamõjude hinnangud sõltuvad uudsetest tehnoloogiatest, mida kas veel ei eksisteeri või mis tõenäoliselt ei tööta.

Näiteks on mõned teinud ettepaneku kasvatada tsüanobakterite hüdrolüsaati avatud betoontiikides, et need seejärel “korjata, steriliseerida, hüdrolüüsida ja kasutada loomarakkude kasvukeskkonnana”. Probleem on selles, et seda tehnoloogiat praegu ei kasutata ja see pole ka lähiajal teostatav, märgivad autorid.

Lühidalt öeldes on kultiveeritud lihatööstust toetavad väited eksitavad, kuna idee, et kultiveeritud liha on keskkonnasäästlikum, põhineb pigem olematutel kui kasutusel olevatel tehnoloogiatel.