Varased mälupildid hakkavad mingil hetkel kaduma ning oma esimesi eluaastaid mäletavad väga vähesed täiskasvanud. USA Emory ülikooli psühholoogid jõudsid järeldusele, et lapseea mälestused hääbuvad seitsmendal eluaastal, vahendab TÜ teadusuudiste portaal Novaator.

Patricia Bauer kasutas lapseea mälu uurimiseks tavatut võtet. Tavaliselt on küsitletud täiskasvanud inimesi ja püütud aru saada, mis ajast pärinevad nende esimesed mälestused. Baier lasi vanematel küsitleda oma kolmeaastasi lapsi ja meenutada paari viimase kuu jooksul toimunud sündmusi – näiteks loomaaias käiku või sõprade sünnipäevi.

Uurija talletas laste mälestused ja jälgis, millal need ununema hakkasid. Selleks jagati katsealused lapsed viide rühma ja iga rühm kutsuti kordusintervjuule erineva aja möödudes.

5-7 aasta vanused lapsed mäletasid kolmeaastasena kogetud sündmustest keskmiselt 63-72 protsenti. Kaheksa- ja üheksa-aastastele tuli meelde vaid 35 protsenti läbielatust.

Baueri sõnul oli üllatav see, et nooremad lapsed mäletasid küll rohkem sündmusi, kuid nende mälestused olid detailivaesemad. Tõenäoliselt on kauem mälus püsivad juhtumid seostatud suurema hulga üksikasjadega. Vanemate laste sõnavara on rikkam ja nad suudavad paremini kirjeldada. Kirjeldamine omakorda aitab mälestusel säilida.

Uurija kinnitusel unustavad väikelapsed kiiresti, sest nende närvisüsteem ei suuda kokku panna keerulist tervikut, kus lisaks juhtunule on vaja teada aega ja kohta ning olla teadlik iseenda rollist.

Nüüd soovib Bauer teada saada, millal täpselt tekivad täiskasvanutele iseloomulikud keerukad mälestused. Tõenäoliselt jääb see periood üheksanda eluaasta ja keskkooliea vahele.

Allikas: Novaator

Teadusuuring: Memory

Foto: blog.dappersnappers.com

Toimetas Mariann Joonas