Tundub, et mõtte teel juhitav helikopter on justkui element ulmefilmist, kuid tegelikult eksperimenteerivad teadlased ka päriselt mõtetega juhitava seadme loomisel, mis lubaks kasutajatel juhtida helikopterit vaid mõtete abil. See futuristlik tehnoloogia võib teadlaste sõnul ühel päeval aidata puudega inimestel elada täisväärtuslikumat elu.

Minnesota ülikooli teadlased lõid aju-arvuti liidese, mille abil on võimalik ajul suhelda otse välise seadmega. Süsteem laseb inimesel kontrollida lendava objekti, kvadrootori teekonda vaid mõeldes selle liigutuste peale. Tehnoloogia ei ole tegelikult üldsegi uus, sest kvadrootorid on juba mõnda aega olemas olnud ning ka aju poolt juhtitavaid liideseid on ennegi katsetatud. Siiski, katsetused taolise masina juhtimisel on üsna keerulised ning tulevikuväljavaated suured.

Spetsiaalselt kavandatud liides ehk seadme ja inimese vaheline vahelüli, mis hõlbustab nende koostööd, ei vaja töötamiseks ühtegi siirdatud lisaseadet. Selle asemel asetavad seadme kasutajad pähe elektroentsefalograafia mütsi, mille 64 metallist eletroodi salvestavad aju signaale. Kui inimene mõtleb teatud liigutusele – üles, alla, paremale, vasakule – tekitab aju elektrisignaale, mis seejärel saadetakse arvutisse.

Projekti juhtiva teadlase ja biomeditsiinitehniku Bin He sõnul saadetakse sensorite abil kinni püütud signaal dekodeeritult WiFi abil lendavale kvadrootorile. Arvuti loeb digitaalset signaali, protsessib seda ning kontrollib lendavat kvadrootorit. He ja teised teadlased testivad süsteemi oma tudengite peal, kes eelnevalt pidid läbima 10–20 tundi kestva koolituse õhusõiduki virtuaalsest juhtimisest mõtete teel. Koolitus aitas tudengitel arendada “mõttelisi trikke” erinevate liigutuste eristamiseks, sest aju võib näiteks mõista erinevalt liigutusi, kui inimene valmistub viskama palli kas vasaku või parema käega.

Bin He sõnul võib tehnoloogia tulevikus aidata puudega inimesi igapäevaste toimingute tegemisel, nagu näiteks televiisori sisselülitamisel, interneti kasutamisel või telefonikõnede tegemisel. Samuti võib seadeldis olla abiks näiteks ratastooli juhtimisel või miks mitte kunagi tulevikus abistada ka kunstliku jäseme liigutamisel.

Vaata ka videot:

Allikad: Livescience, National Science Foundation, Phys

Foto: mashable.com

Toimetas Hendrik Mere