Hormoon nimega oksütotsiin kontrollib paljusid inimlikke käitumismustreid. See tugevdab ema ja lapse vahelist sidet, teeb inimesed  kaastundlikuks ja võis aluse panna monogaamsetele paarisuhetele. Nüüd on aga kindlaks tehtud, et see hormoon võib mõjutada ka seda, kui hästi meil näod meelde jäävad, vahendab Novaator ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimust.

Mõnda aega on teada, et oksütotsiiniretseptor aitab rottidel ja hiirtel  sugulasi-tuttavaid lõhna abil eristada. Inimese haistmismeel on üsna nõrk ja me saame suure osa infost silmadega. Seega võiks sama geen mõjutada inimese võimet nägusid ära tunda.

USA Emory ülikooli, Suurbritannia Londoni ülikooli kolledži ja Soome Tampere ülikooli geneetikud analüüsisid ligi 200 Suurbritannia ja Soome perekonna liikmete geeniproove. Kõigis peredes oli ühel lastest diagnoositud autism. Lisaks oli pereliikmete nägudemälu väga erinev.

Tuli välja, et üks tilluke muutus oksütotsiiniretseptori geenis halvendaski oluliselt inimeste võimet nägusid meelde jätta. Uurimuse autori Larry Youngi sõnul võib selline geenivariant esineda umbes kolmandikul inimestest. Oksütotsiinil on seega oluline mõju igasuguse sotsiaalse info vastuvõtmisele ja töötlemisele.

See selgitab, miks on mõnel inimesele meeles kunagised lasteaiakaaslased, teised seevastu ei pruugi oma pereliikmeid ära tunda. Kui sõber või töökaaslane teid tänaval ei tereta, pole ta tingimata ebaviisakas. Tema geenid võivad nägude meeldejätmise muuta väga vaevarikkaks.Oksütotsiiniretseptori geenide muutlikkuse uurimine aitab tulevikus paremini diagnoosida autismi ja teisi sarnaseid häireid.

Youngi kinnitusel on oksütotsiiniretseptori mõju huvitav ka imetajate evolutsioonile mõeldes. Hiired kasutavad sotsiaalse info saamiseks nina ja inimesed hoopis silmi, kuid geen, mis aitab kaaslasi ära tunda, on mõlemal sama.

Allikad: Novaator, Emroy

Foto: mattiasgustavsson.com

Toimetas Maarja Aljas