
7. november 2024 kell 10:07
Koroonapettuse ajal rääkisid nii kodu-, kui ka välismaised “eksperdid”, et koroona on veel suurem viirusepandeemia, kui 1918. aasta gripipandeemia. Reaalsuses pole aga viiruseid olemas ning kõik haigused saavad alguse rakusiseselt kui kehas on liiga palju toksiine ning algab puhastusprotsess. “Meditsiini-ja teaduseksperdid nõustuvad nüüd, et 1918. aasta gripipandeemia ajal olid suurimaks surmapõhjuseks bakterid, mitte gripiviirused”, kirjutas teadusajakiri “New Scientist” aastal 2008. Sarnaste väidete eest kustutati koroonapettuse ajal Telegram.ee jt sõltumatute uudisteportaalide ja uurijate sotsiaalmeediakontosid.
“Oleme täielikult nõus, et bakteriaalne kopsupõletik mängis 1918. aasta pandeemia suremuses suurt rolli,” tsiteeris New Scientist toona hilisema koroonaterroristi Anthony Fauci sõnu.
See, et kopsupõletik põhjustab enamiku gripipuhangutest surmajuhtumeid, on hästi teada. 19. sajandi lõpu arstid tunnistasid kopsupõletikku enamiku gripiohvrite surmapõhjuseks. Arstid piirasid surmajuhtumeid teistes 20. sajandi puhangutes antibiootikumidega, nagu penitsilliin, mis avastati 1928. aastal, kuid mida kasutati patsientidel alles 1942. aastal.
“Ainulaadne sündmus”
“1918. aasta pandeemiat peetakse inimkonna lähiajaloos kõige surmavamaks loodussündmuseks,” ütleb Marylandis Silver Springis asuva relvajõudude tervisejärelevalve keskuse meditsiinimikrobioloog John Brundage. Kuid selle järelduse ümberhindamiseks uuris ta koos kaasautori Dennis Shanksiga Austraalia armee malaariainstituu
Märguanded
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.