Foto: Wikimedia Commons, Dona Mapston, CC BY-SA 3.0

Kary Banks Mullis (1944–2019) oli USA teadlane, biokeemik, kes leiutas PCR-testi ning sai selle eest 1993. aastal Nobeli preemia. Oma eluajal teatas ta korduvalt, et teadus on kaaperdatud ning PCR-testiga tehakse libateadust: “Positiivne PCR-test ei tähenda, et inimene on haige või nakatunud.” Kahjuks ei saa me kunagi teada, kas koroonapettuse korraldajad ootasid Mullise surma või olid nad tema surmaga seotud, kuid kahtlaselt kiirelt algas PCR-testiga koroonapettus vaid mõned kuud pärast mehe lahkumist siit ilmast.

Lisaks sellele, et Mullis oli teda intervjueerinud ajakirjaniku hinnangul geenius, oli ta ka väga suur HIV-teaduse kriitik. Nimelt hakkas Mullis uurima 1980-ndate lõpul keset AIDS-i hüsteeria haripunkti, millised on teaduslikud tõestused selle kohta, et HIV põhjustab AIDS-i. Pärast mitmeid vestlusi erinevate teadlastega (sh väidetavalt HI-viiruse avastanud ja selle eest Nobeli preemia saanud Dr Luc Montagnieriga) jõudis Kary Mullis järeldusele, et kogu AIDS-i teadus on täielik pettus.

Võime siin leida sarnasusi koroonapettusega, sest nagu me teame, puuduvad ka täna tõendid, et 1) koroonaviirus üldse eksisteerib ning 2) puuduvad tõendid, et see viirus põhjustaks haigust COVID-19 – kogu asi on üles ehitatud PCR-testi pettusele. Toome väljavõtte AIDS-i pettuse dokfilmist “House Of Numbers” (2009), kus Mullis kirjeldab, kuidas ta hakkas kahtlema HI-viiruse olemasolus.

https://youtu.be/M8Qglt3QJlo?t=65

Kary Mullis:

Esimest korda, kui ma HI-viiruse olemasolus tõsiselt kahtlema hakkasin, oli Santa Monicas projekti kallal töötades. Me mõõtsime HIV-d inimeste veres spetsiaalses laboris. Olin vaid konsultant ja käisin seal umbes kolm päeva kuus. Mingil hetkel tuli NIH-s (National Institute of Health, riiklik terviseinstituut) oma toetuse hankeprojekti uuendada.

Mina pidin selle kirjutama. Selle esimene rida oli, et HIV on AIDS-i tõenäoline põhjus.

Kirjutasin seda ja siis leidsin, et vajan sellele avaldusele viitavat teadusartiklit, sest viidates teadusartiklile, on tegu faktiga. Seega oli mul vaja leida teadusuuring, mis seda fakti kinnitaks. Otsisin ja küsisin paarilt meie viroloogilt, et pean viitama, aga ma ei tea, kust seda viidet leida. Selgus, et keegi ei tea. Polnud teaduslikku viidet sellele, et keegi esitas katseandmetega uurimuse ja jõudis loogilise aruteluga tulemuseni, et nii teame, et HIV on AIDSi tõenäoline põhjus. Midagi sellist polnud.

Räägi oma kogemusest, kui kohtusid Luc Montagnier’ga (HI-viiruse avastaja – toim.) esimest korda.

Selleks ajaks olin kohanud paljusid AIDSi uurijaid. Pöördusin alati nende poole, kui rääkisid HIV-st ja AIDS-ist. Küsisin, kust ma leian teadusliku viite, mida saan kasutada. Mäletan, et ütlesin, et mul on vaja põhjendust väitele, et HIV on AIDS-i tõenäoline põhjus. Mul oli vaja, et see oleks tõestatud, enne kui saan avalduse kirjutada ja selle seal esitada.

Küsitlesin paljusid inimesi. Alustasin arvutiotsingutest, aga siis mõtlesin, et peab ju olema keegi, kes teab, ja läksin ekspertide juurde, kellelt otse küsida. Niisiis ma küsitlesin kõiki neid üksteise järel, ja ükski neist ei teadnud.

Muutusin närviliseks, ja siis hakkasin esimest korda mõtlema, et nad ei tea. Keegi tegelikult ei tea. Kogu see asi on suur vale. Naeruväärne.

Lõpuks jõudsin Luc Montagnier’ni… San Diegos oli eriseminar, kus Robert Gallow vana sõber Flossie Wong Stall avas AIDS-i uuringute osakonna. See oli suure hulga riigi rahaga seotud, seal kõnles Montagnier ja pärast oli vastuvõtt.

Läksin dr Montagnier’ juurde ja ütlesin, et ei leia viidet, et HIV on AIDS-i tõenäoline põhjus ja kindlasti saab ta mind aidata. Ta teadis, et peaks saama mind aidata ja ta küsis, miks ma ei tsiteeri seda uut uuringut… pidades silmas tööd, mis oli sel aastal välja tulnud ning mis käsitles ahve tapvat viirust…

Olin seda lugenud ja küsisin, kas see pole mitte mudel: keegi oli välja mõelnud mingi retroviiruse, mis erinevate imetajate vahel edasi-tagasi liikus, et siis lõpuks sellega šimpanse nakatada ja uurimise käigus nende peal katsetada. See tappis nad umbes nädalaga. Sellel ei olnud midagi AIDS-iga ühist. See ei tapa nädalaga, see on täiesti naeruväärne.

Ükski sümptom ei kattunud. Ütlesin, et lugesin uurimust ja ei näe sellel mingit seost AIDS-iga ning ei tahaks seda viitena kasutada. Ma ei mäleta täpselt, mis ta vastas, aga ta kõndis lihtsalt minema.

Peale selle, enne kui ta mulle sellest uuringust rääkis, küsis ta, miks ma ei kasuta NIH CDC raportit. Ütlesin, et vaatasin seda ja see ei ole teadusartikkel. Siis ta pakkus seda teist uuringut, mis oli kuu aega varem välja tulnud – laia kõlapinnaga uuring, aga täielik jama.

Saad kaks miljonit dollarit, et uurida, kuidas primaati retroviirusega tappa, ja siis? Sellel ei ole midagi AIDS-iga tegemist.

See ei sarnanenud AIDS-iga. See ei olnud AIDS. See oli retroviirus, millega saab šimpansi tappa, ja siis? Ma ei saanud temalt rohkem teada, sest ta lahkus.

Lähedal seisvad inimesed, tema kolleegid, mõtlesid, et tal on varrukast võtta parem vastus. Aga polnud, ta keeras mulle lihtsalt selja ja kõndis minema. Ma tõesti arvasin, et tal on vastus. Olin kaotamas oma usku sellesse süsteemi.

Aga arvasin, et Montagnier teab, miks HIV põhjustab AIDS-i ja ta ütleb mulle, et selle ja tolle uuringu järeldused näitavad seda. Aga tal ei olnud ühtegi vastavat uuringut ette näidata.

Sellepärast nad käituvadki nii imelikult, et nad ei taha öelda, nad ei taha, et minusugused kõnnivad sinna ja esitavad küsimusi. Ja nad on valmis tegema nii mõndagi selle vältimiseks.

Toimetas Hando Tõnumaa