Foto: SevenStorm JUHASZIMRUS / Pexels 

Tänapäeval on inimkonnal mitmeid mooduseid kliima ja ilmastikuga manipuleerimiseks, nii salajaste kui avalike projektide kaudu. Viimaste hulgas on kõige populaarsemaks osutunud vihma tekitamine pilvekülvi teel. Mitmed riigid on valmis lisavihma tekitamise eest maksma erafirmadele suuri summasid, isegi kui sellise ettevõtmise edukusprotsent pole kuigi suur ega kergesti mõõdetav või tõendatav. Toome teieni mainekas väljaandes Bloomberg Business avaldatud artikli, mis on saanud palju tähelepanu ning andnud hoogu juurde keemiapilve-teemalistele aruteludele.

Üks tuntumaid pilvekülvi projekte toimub Indias Maharashtra osariigis, kus on juba kolmandat aastat põud. Ka hiljuti alanud mussoonihooajal on piirkonnas sadanud vaid uduvihma. Kuna üle 80% taludest sõltub saagi kastmisel vihmast, on põllumajanduse tootmine langenud alates 2013. aastast kolmandiku võrra ning viimase poole aasta jooksul on Maharashtras enesetapu sooritanud 1300 võlgadesse sattunud talunikku. Osariigi maksudeminister Eknath Khadse otsustas olukorra parandamiseks proovida pilvekülvi, sõlmides Kyathi Kliima Muutmise Konsultantide tegevdirektori vahendusel 4,5 miljoni dollari eest kolmekuuse lepingu maailma suurima pilvekülviga tegeleva erafirmaga Weather Modification Inc (WMI).

Bloomberg vaatas üle, kuidas pilvede külvamine toimub

Bloombergi ajakirjanikul Amanda Little’il õnnestus osaleda vaatlejana ühes pilvekülvi operatsioonis. Tema sõnul oli lennuki tiibade külge paigaldatud 24 dünamiidipulka meenutavat silindrit, mis olid täidetud naatriumkloriidi (lauasoola) ning süttiva kaaliumpulbriga. Kui lennuk oli jõudnud rohke niiskusega pilves õigesse kohta, tulistasid piloodid antud konteinerid pilve. Seal koonduvad veemolekulid soolaosakeste külge, moodustades üha suuremaid piisku, mis koonduvad lõpuks piisavalt raskeks, et alla sadada.

WMI tegevdirektori Patrick Sweeney sõnul on ta üle 20 aasta tegelenud pilvekülviga ning kõige raskemaks osaks selle juures on vastata inimeste ootustele: tihti loodetakse, et pilvekülv lahendab koheselt nende põuaprobleemid, kuid tegelikkuses ei saa keegi tagada, et antud hetkel on vajalikud pilved olemas või et need on piisavalt koostööaltid. Pilte külvilennukist ja tehnikast saad vaadata Bloombergist.

Üle 50 aasta pilvekülvi

Pilvekülv leiutati Vincent Schaeferi poolt 1946. aastal ning toona ennustas meedia, et antud tehnoloogiaga hakatakse kustutama metsatulekahjusid ja tagama lumiseid jõule. Tänapäeval kasutatakse pilvekülvi mitmetel eesmärkidel, näiteks võidakse sellega suurendada vihmasadu, hajutada udu ja puhastada saastunud taevast. Kuivemates Lääne-USA osariikides külvatakse pilvi kõrgete mägede juures, et sinna sajaks ja koguneks lumi, mis kevadel üles sulades täidaks piirkonna jõed ja veereservuaarid. Sealjuures tellitakse lumesaju suurendamist tihtipeale hüdroelektrijaamadega seotud elektrifirmade poolt. Nii lume tekitamiseks kui rahetormide leevendamiseks tulistatakse pilvede keskele soola asemel hõbejodiidi, sest antud ainel on jääle sarnane molekulaarne struktuur ning seetõttu kinnitub vesi selle külge teist moodi, moodustades ja kasvatades lumehelbeid.

Pilvekülv on globaalselt tuntust kogumas: Maailma Meteoroloogilise Organisatsiooni andmetel on hetkel 52-l riigil aktiivsed pilvekülvi operatsioonid, kuid neli aastat tagasi tegeles sellega 42 riiki. Ainuüksi USA-s teatati eelmisel aastal rahvuslikule ookeani ja atmosfääri administratsioonile 55 pilvekülvi projektist. Lähiaastatel loodab näiteks WMI sõlmida lepingud ka erinevate Aasia, Lõuna-Ameerika ning Lähis-Ida riikidega. Vihmaga manipuleerivad firmad on laiendamas oma kliendibaasi ka tavainimeste arvelt, pakkudes luksusteenust, millega saab näiteks 150 000 dollari eest tagada oma pulmapäevaks hea ilma, sundides alale liikuvaid pilvi oma vee alla sadama paar päeva enne suursündmust.

Loe ka seda, et hiljuti avaldati teadusajakirjas uurimus keemiapilvede kohta.

Allikas: Bloomberg

Toimetas Annika Urvela