Uneuurijad leiavad värskes töös, et nägemisvõime kaotanud inimeste unenägudes kasvab kuulmis-, haistmis- ja kompimisaistingute hulk, kuid paraku kasvab sarnaselt ka õudusunenägude osakaal, vahendab ERR-i teadusuudiste portaal.

Kuna unenägusid meenutades põhineb enamik taasesitatavast teabest unenäo ajal kogetud visuaalsetel elamustel, huvitas Taani ülikooli neuroteadlasi eesotsas Ron Kupersiga, kas sarnast mustrit võib täheldada ka pimedate puhul.

Küsimuse uurimiseks värbas ta poolsada vabatahtlikku, osad sünnist saati pimedad, teised olid kaotanud nägemisvõime hiljem ning kolmandana nägijad kontrollgrupina, kes olid nõus oma unenägusid kuu aja vältel üles tähendama.

Selgus, et pimedate unenäod haarasid endasse märgatavalt sagedamini ka teisi meeli: lõhna tundsid 15 protsenti nägijatest ja ligi 30 protsenti pimedatest, kompimisaistingu puhul olid vastavad näitajad 45 ja 70 protsenti, heli kuulsid 86 protsenti pimedatest ning 64 protsenti nägijatest.

Paraku kandusid pimedate unenägudesse ka nende ärkveoleku ajal tajutav kõrgem ohutunne: õudusunenägude osakaal oli nägemisvõimega inimestega võrreldes pea neli korda suurem.

Allikad: ERR Teadus, Sleep Medicine

Foto: PantherMedia / Scanpix

Toimetas Mariann Joonas