Foto: Myriams-Fotos / Pixabay 

Kogu maailmast, sealhulgas Sri Lankalt, Ühendkuningriigist, Austraaliast, Jaapanist ja Põhja-Ameerikast tuleb teateid maskide põhjustatud keskkonnareostusest, mis kahjustab ja tapab metsloomi. Mõttetu maskikohustus kahjustab tervist: nõrgendab immuunsüsteemi, soodustab dehüdratsiooni, tugevdab peavalu, vähendab kognitiivset täpsust ja soodustab näo leelistamist. Kirurgiliste maskide kandmine soodustab suu kaudu mikroplasti sissehingamist, samas kui uuringud on näidanud, et maski kandmine ei vähenda oluliselt riski haigestuda viirushaigustesse, sealhulgas grippi ja COVID-19-sse, kirjutab Dr Joseph Mercola.

Veel üks viis, kuidas maskid on probleeme tekitanud, seisneb keskkonnareostuses, mis kahjustab ja tapab metsloomi.^{1,2,3 (kõik allikad välja toodud nimekirjana artikli all – toim.)} Ekspertide hinnangul kasutati pandeemia ajal iga kuu kogu maailmas 129 miljardit näomaski ja 65 miljardit kinnast. Samuti näitasid 2020. aasta uuringud, et 1,6 miljardit ühekordselt kasutatavat maski sattus ookeani. ⁴

Maskid kui uus plastireostuse allikas

Kuid mitte ainult maskid ja kindad ei ole tekitanud märkimisväärse keskkonnaprobleemi. Kuigi pudelivee tarbimine on üks peamisi plastireostuse allikaid, on uus maskide tarbimise kriis veel reostavam. Ajakirjas Frontiers of Environmental Science and Engineering avaldatud artiklis⁵ kirjutasid teadlased:

Maskide ringlussevõtu kohta pole ametlikke juhiseid, mistõttu on suurem tõenäosus, et need visatakse ära tahkete jäätmetena. Kuna maskide sobimatust kõrvaldamisest teatatakse üha rohkem, on vaja kiiresti ära tunda võimalik keskkonnaoht. 

Maske ei taaskasutata. Kuid nende materjal muudab tõenäoliseks selle, et maskide jäägid kogunevad keskkonda. Enamik ühekordselt kasutatavaid kirurgilisi maske sisaldab kolme kihti – polüestrist väliskiht, polüpropüleenist või polüstüreenist keskmine kiht ja sisemine kiht, mis on valmistatud imavast materjalist, näiteks puuvillast.

Polüpropüleen on üks probleemsemaid plastmaterjale, kuna seda toodetakse laialdaselt, see põhjustab keskkonda suure hulga jäätmete kogunemist ja on tuntud astma vallandajana.⁶ Teadlased märgivad,⁷ et kui päikesekiirgus aeglustub polüpropüleeni lagunemist mitmeid kordi, põhjustades selle säilimist ja kuhjumist.

Kuid enne, kui maskid keskkonnas lagunevad, põhjustavad need olulist kahju metsloomadele, eriti lindudele. Ei pea olema linnuhuviline, mõistmaks, et linnud on keskkonna tasakaalu seisukohalt ainulaadsed. Nad on tolmeldajad, levitavad seemneid ja taaskasutavad toitaineid.⁸ Nad on röövloomad, koristajad ja ökosüsteemide insenerid. Lindude vigastustel ja populatsioonide vähenemisel on märkimisväärne mõju ökosüsteemile, millele meie ellujäämine tugineb.

COVIDi näomaskid hävitavad metsloomi

Teadlased kasutasid sotsiaalmeedias levivaid fotosid, et kaardistada isikukaitsevahendite (sh ühekordselt kasutatavad maskid ja kindad) jäätmete mõju elusloodusele. Kodanikuteaduse projekti „Birds and Debris“ ⁹ ja Dalhousie ülikooli uuringud paljastavad hävitava mõju metsloomadele ja lindudele.

Projekt „Birds and Debris“ on sotsiaalmeedias fotosid kogunud neli aastat. Projekt on osa North Highland College UHI ning Highlandsi ja Islandi ülikooli tegevusest. Londoni loodusloomuuseumi teadlane Alex Bond on nimetanud inimeste toodetud prahti ülemaailmseks probleemiks.

Pandeemia algusest on kogutud teateid maskireostusest Sri Lankalt, Ühendkuningriigist, Austraaliast, Jaapanist ja Põhja-Ameerikast. Piltidel on kujutatud linnujalgade ümber sassis elastset linti või vigastatud linde pärast maski söömist.

114 teatest 93% kirjeldasid näomaskide tekitatud kahju. Piltidel on näha üheksat surnud looma otseses kokkupuutes isikukaitsevahenditega, kuid enamiku loomade saatus on teadmata. Meeskond on registreerinud 114 intsidenti 23 riigis. Uuring¹⁰ kogus teavet sotsiaalmeedia otsingutest, kodanike teadusandmebaasi „Birds and Debris“ aruannetest ja teistest aruannetest.

Vaatluste tulemusi kontrolliti vaatlejatega ühendust võttes. Teadlased on seisukohal, et need andmed alahindavad loomade arvu, keda pandeemiast tekkinud praht on kahjustanud:¹¹

„Ulatuslik kasutus ja ebapiisav infrastruktuur koos ebaõige jäätmekäitlusega on kaasa toonud tohutu prügireostuse. Kuna sellised esemed on keskkonnas laialt levinud, kujutavad need endast otsest ohtu metsloomadele, kuna loomad võivad nendega mitmel viisil kokku puutuda. On ülioluline, et tuvastaksime võimalused oma jäätmekäitluse infrastruktuuri parandamiseks, et vältida sarnaseid lekkeid tulevaste vältimatute pandeemiate ajal.