Foto: David Bartus / Pexels

Inglise teadlased jõudsid Peruu vihmametsades tehtud uuringute põhjal järeldusele, et puujuured toimivad maakera kliimasüsteemis ajapikku justkui termostaadina ja hoiavad globaalset temperatuuri kontrolli all, vahendab ERR-i teadusuudiste portaal.

Oxfordi ja Sheffieldi ülikoolide teadlased kirjutavad ajakirjas Geophysical Research Letters, et õhutemperatuur mõjutab maapinnale langevate lehtede kihi paksust, huumusrikka mullakihi paksust ning ka puujuurte kasvukiirust.

Kui kliima on soe, siis kasvavad juured kiiremini ja tungivad suurema tõenäosusega mulla mineraalkihti, kus siis muudkui edasi kasvavad ja purustavad pikkamööda kive. Tekkinud peenest kivipurust pääseb liikvele ühendeid, mis ajapikku süsihappegaasiga reageerivad – nii jääb süsihappegaasi atmosfääris vähemaks, kasvuhoonenähtus nõrgeneb ja kliima soojenemine pidurdub.

Puujuurte toime on teadlaste sõnul märgatavam just mägedes kasvavates metsades, sest mägede mullas leiduvad vulkaanilised mineraalid seovad süsihappegaasi tõhusamalt kui teised mineraalid. Nii oletataksegi, et mäestikumetsad on Maa geoloogilises ajaloos tõepoolest kliimasoojenemist talitsenud ja hoidnud ära ehk ka eriti eluohtlikke kuumenemisi.

Allikad: ERR Teadus, Science Daily

Teadusuuring: Geophysical Research Letters

Toimetas Mariann Joonas