Inimkond otsib üha uusi rohelise energia tootmise võimalusi. Nüüd on lisaks päikese- ja tuuleenergia rakendamisele leitud tõhus moodus, kuidas meresügavustes puhast energiat toota, ilma et sellega kaasneks ebamugavusi elusloodusele ja veetranspordile.

Berkeley California Ülikooli teadlased on välja arendanud merepõhja asetatava hüdraulilise “vaiba”, mis kogub energiat lainetest.

Ülikooli abiprofessor ja lainemehhaanika ekspert Reza Alam on üks nendest, kes tegelevad lainete energiat koguva “vaiba” arendamisega. Leiutise idee on üsna lihtne: mere põhja pannakse hüdrauliliste pumpade süsteem, mille peal on õhuke kummileht. Kui lained liigutavad kummivaipa, siis see liikumine paneb pumbad tööle. Selle tulemusel tekib hüdrauliline surve, mis kantakse torude kaudu üle kaldale, kus see siis muundatakse ümber energiaks. Selline lahendus mõjutaks ookeanielu minimaalselt ja ei segaks pinnal liikuvaid paate. “Vaiba” töömehhanismist saab selgema pildi järgnevast videost.

Alami sõnul sai ta idee selliseks “vaibaks” mudastest merepõhjadest, mis summutavad lainete jõudu.  Ta on veendunud, et seda süsteemi saab kasutada aladel, mis muidu ei ole sobilikud kalastamiseks ega muudeks puhketegevusteks. Ookeanides peitub suures koguses energiat, mida saab väga hästi ära kasutada. Arvestades, et maailm vajab aina rohkem rohelise energia allikaid ning rannikualadel kasvab rahvastik kõige kiiremini, on kõige mõistlikum, et need suured linnastud rahuldaksid oma elektrivajadused justnimelt mereveest toodetava energia abil.

Marcus Lehmann, kes on Alami meeskonnas, usub, et selle lahenduse kasutuselevõtt suudab langetada ka mereveest joogivee tootmise hinda. Merevee kuumutamine ja filtreerimine kulutab märkimisväärselt palju energiat ja see on piiranud puhta joogivee tootmise laiendamist. Mereveest energia tootmine aga aitaks leevendada joogivee puudust ning eriti aidata rannikupiirkondi põua ajal.

Leiutise esmased katsed on olnud edukad. Taanis toimunud 10. Euroopa lainete ja loodete energia konverentsil näidati, kuidas “vaip” suutis endasse imada üle 90% saabuva laine energiast. Lisaks näib, et see peab edukalt vastu tormistes tingimustes ning töötab siis isegi paremini.

Alami hinnangutel suudab üks ruutmeeter nende “vaipa” toota piisavalt palju elektrit, et varustada kahte USA majapidamist. Ta lisas, et California rannikust kõigest 10 meetri kaugusel suudaks umbes 100 ruutmeetrit “vaipa” toota sama palju energiat kui 6400 ruutmeetrit (jalgpalliväljaku suurune ala) päikesepaneele.

Praegu tegeleb Alami meeskond süsteemi katsetamiseks sobiliku madala rannikuala leidmisega, ala ideaalne veesügavus oleks umbes 18 meetrit. Tõenäoliselt võetakse kasutusele surnud tsoone – rannikualasid, kus vees on vähe hapnikku ja seega ka väga vähe elusloodust. Õnneks ei pea merepõhi süsteemi töötamise jaoks olema lame, vältima peaks vaid karisid.

Alami meeskonna idee katsetamise pilootprojektiks vajaliku eelarvefondi kogumiseks on loodud kampaania ka teaduskogukondade ühisrahastusplatvormis Experiment. Eesmärgiks seatud 10 000-dollarilise eelarvega loodetakse tõestada süsteemi toimivus 2016. aastaks.

Allikad: UC Berkeley News Center, Treehugger, Experiment.

Foto: Wikimedia Commons / Marcus Lehmann

Toimetas Marlen Laanep