Foto: Fotorech/ pixabay.com

Euroopa Liidus on teatavasti otsustatud loobuda hõõgpirnidest kui seni levinuimast tehisvalgusallikast, asendades need luminofoorlampide ehk säästupirnidega. Paar aastat tagasi keelustati EL-is kõigepealt 100-vatiste ja seejärel 75-vatiste pirnide tootmine, 2011. aastal ka 60-vatised pirnid. Tarbijad pidid hakkama kasutama tunduvalt kallimaid säästupirne, mis pealegi kippusid kiiresti läbi põlema kohtades, kus neid tihti kustutakse – näiteks vannitoas.

Kui varem toodetud luminofoorlampide valgus oli ebameeldivalt sinakas, siis nüüdseks on saadaval ka sooja tooniga säästupirne, kuid ikkagi mõjub nende valgus hõõglambiga võrreldes kunstlikult. Peale selle võib säästupirnide elavhõbedasisaldus ja ultraviolettkiirguse üleküllus eelkõige tundlike silmadega inimestel ärritust põhjustada. 2011. aasta kevadel avaldati Suurbritannias uuring, mille kohaselt võivad säästupirnid muu hulgas tekitada koguni vähki ja migreeni, mistõttu ei soovitata neid panna inimese pea läheduses asuvatesse lugemislampidesse.

Säästupirn on ohtlik ka oma võimaliku purunemise tõttu, sest sisaldab elavhõbedat. Tervishoiuinspektsioon soovitab purunenud pirni tükid ettevaatlikult märja lapiga kokku korjata ning panna koos lapiga tihedalt suletud purki. Ohtlikke jäätmeid ei tohi visata prügikasti ega kraanikausist alla valada – need tuleb võimalikult kiiresti viia piirkondlikku ohtlike jäätmete kogumispunkti. Meeles tasub pidada, et elavhõbedat neutraliseerib hästi kaaliumpermanganaadi lahus. Kindlasti tuleb ruumi, kus säästupirn katki läks, korralikult koristada ja puhastada ning vähemalt kaks tundi tuulutada.
Eestis on säästupirnide ohtlikkusele juhtinud tähelepanu elektriinsener Jüri Laurson. “Säästulambi juures on tugev elektriväli, mille põhjustab selles olev kõrgsagedusmuundaja,“ selgitab Laurson. Laurson rõhutab, et säästupirnide propageerimise puhul on tegu eelkõige äriga: “Kõik tahavad oma kaupa müüa. Ja sellepärast peab ju kellelegi pähe hõõruma, et see on väga kallis, me raiskame energiat ja ongi kõik!“

Elektrienergia müüja Elektrum lükkab ümber väite, nagu oleks säästupirnide valgus inimesele kuidagi kahjulik, viidates Riia Tehnikaülikooli spetsialistide kinnitusele, et ainuke viis, kuidas need pirnid saavad kahjulikud olla, on mittekvaliteetse toote soetamine. Elektrum kinnitab, et säästupirnidele kehtib kaheaastane garantii ja seepärast on nende soetamisel mõistlik ostutšekk alles hoida. Elektrum rõhutab ka, et säästupirnide tootmise tehnoloogiad on arenenud nii kiiresti, et piiratud sisse- ja väljalülitamiste arvuga pirnidel ulatub see 500 000 – 600 000 korrani.

Hõõgpirne saab asendada ka halogeenpirnidega, mille plussiks on see, et erinevalt säästupirnidest on nende värviedastusindeks samasugune nagu hõõgpirnidel – 100. See indeks näitab, kui looduslähedaselt on objekt valgustatud. Halogeenpirnid on saadaval tavapärase pirnipadruniga, mistõttu sobivad need ka kõige tavalisematesse valgustitesse. Ainukeseks miinuseks on see, et halogeenpirnid on säästupirnidest vähem ökonoomsemad: säästupirnid on kuni 80% ökonoomsemad kui hõõglambid, kuid halogeenpirnide puhul ei ole ökonoomsuse vahe suurem kui 30%.

Jüri Laurson aga leiab, et kuna hõõglamp on odavam, ei ole nii ohtlik ja seda saab ära visata klaasikogumispunktidesse, peaksid hõõglambid esialgu kindlasti alles jääma: „Rahaliselt on nii, et üks säästulamp maksab peaaegu kümme korda rohkem kui hõõglamp. Pealegi, säästulamp virvendab ja on tervisele kahjulik,” ütles Laurson. Ta lisas, et ükski tootev äriettevõte pole siiani teinud reklaami säästmisele, sest siis nad läheksid pankrotti. “Ma arvan, et igaüks tahab oma äri ajada, aga rahva kulul äri ajada on ka patt,“ ütles insener.

Kokkuvõtteks võib öelda, et säästupirn pole sugugi kõige odavam variant, kui arvestada pirni hinnale juurde ka oma tervise hind.
Loe lisaks artikleid portaalidest Tarbija24.ee ja Eesti Päevaleht, või vaata videot.

Toimetas Chris Kala