New Yorgis suutis robot läbida Ransselaeri polütehnilise instituudi robootikute korraldatud eneseteadlikkuse testi, mis on inspireeritud klassikalisest “kuninga kolme nõuniku“ mõistatusest. Kuigi inimesed ei pea veel muretsema halbade kavatsustega robotite ülestõusu pärast, on tegu siiski suure sammuga, mis tähistab humanoidse roboti võimet lahendada klassikalist filosoofilist probleemi eneseteadlikkuse abiga.

Eneseteadlikkuse testi aluseks võetud nõunike mõistatuses otsis kuningas endale nõunikku ning korraldas kolmele kandidaadile omapärase, kuid võrdse konkursi. Ta paigutas kõigi osalejate pähe mütsid nii, et nad said näha teiste peakatteid, kuid mitte enda oma. Seejärel kirjeldas kuningas, et kõigi meeste mütsid võivad olla kas sinised või valged ning et kolme peale on vähemalt üks peakate sinine. Kuningas keelas kandidaatidel omavahel rääkida ning rõhutas, et konkurss on aus kõigi vastu. Võitjaks pidi saama see, kes tõuseb esimesena püsti ja teatab oma mütsi värvuse. Mõistatuse ühes variatsioonis näeb üks osalejatest, et teistel on sinist värvi peakatted ning prahvatab, et ta ei tea oma mütsi värvi. See aga annab teistele osalejatele lisainformatsiooni mõistatuse lahendamiseks. Üheks võimalikuks vastusevariandiks on, et konkursi ausa loomuse tõttu olid kõigi meeste peakatted sinised.

Nõunike test kohandati robotitele

New Yorgis läbiviidud katse kohandati ümber kolme roboti jaoks, kellele öeldi, et neist kahele antakse n-ö kõnevõimetuse tabletid (tegelikkuses patsutati roboteid pealaele) ning nad peavad ära arvama, milline neist saab rääkida. Sarnaselt kuninga nõuniku mõisatusele ei tohtinud robotid proovida kõneleda enne, kui nad küsimusele vastama hakkasid. Esialgu ei suutnud ükski robot jõuda mõistatuse lahenduseni ning nad proovisid vastata “Ma ei tea“. Kui aga vaid ühest robotist tuli heli välja, kuulis ta oma häält ning jätkas: “Vabandust, ma nüüd tean. Ma suutsin tõestada, et minule ei antud vaigistavat tabletti.“ Kuigi selline saavutus ei tundu inimese puhul kuigi oluline, tuleb meeles pidada, et robot pidi asjakohase järelduseni jõudmiseks kuulama ja mõistma küsimust, kuulma oma häält vastamas, eristama seda kui enda oma ning saadud infot ühendama algse küsimusega, jõudes järeldusele, et tema on ainus kõnevõimeline robot.

Eneseteadliku tehisintelligentsi loomisel on suurim probleem sidusa maailmapildi saavutamine

Robootikute meeskonna juhi Selmer Bringsjordi sõnul pole selle testi tulemuse näol tegu millegi ülimalt sensatsioonilisega, aga rohkete sarnaste testide läbimisega koguvad robotid endale repertuaari tegevustest, mis muudavad nad inimestele kasulikuks. Ta lisas, et nad teevad progressi eneseteadlikkuse ning loogika ja matemaatika korrelatsioonis, mis võib aidata robotitel mõista nende rolli ühiskonnas. Selle katse puhul nentis Bringsjord, et roboteid oli keeruline saada testi sooritama, sest isegi kui nad kinnitasid nende koodi algusest lõpuni, võisid programmi kasutades mingid asjad siiski ebaõnnestuda ning nad ei oska mõnikord selle põhjusi seletada.

Usutakse, et peamiseks takistuseks tõeliselt eneseteadliku tehisintelligentsi loomisel on asjaolu, et robootikas ei osata veel massiivset infovoogu kokku panna nii, et see moodustaks sidusa maailmapildi. Ometi tasub inimestel olla ettevaatlik arenenuma tehisintelligentsi loomisel: kui me saame masinale programmeerida matemaatilisi vasteid soovidele ja ihadele, ei saaks inimesed takistada robotit otsustamast meie jaoks halbu tegusid sooritamast. Bringsjordi sõnul on see ohtlike masinate puhul põhiküsimus ning me peame mõistma, et robotis võivad olla olemas kõik struktuurid ning protsessid, mis on seotud pahatahtlike tegude sooritamisega.

Futurismi ja robootika valdkonnas on Bringsjord pigem realist ning tema jaoks pole masinate eneseteadlikkus filosoofiline metafüüsiline küsimus, vaid hea insenerluse ja matemaatika saavutus. Ta usub, et masinad ei suuda kunagi olla tõeliselt eneseteadlikud, kuid neid saab kujundada loogika ja otsustusvõime matemaatiliste struktuuridega, mis võivad veenvalt sarnaneda sellega, mida me inimeste puhul peame eneseteadlikkuseks.

Allikad: The Independent, TechRadar, Popular Science, Science Alert, Motherboard

Foto: satechavenue.wordpress.com

Toimetas Allar Pajuste

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.