Foto: laxmandeep/ pixabay.com

Avaldame USA ettevõtja Steve Kirschi blogis ilmunud artikli, milles ta tutvustab sõltumatu koroonauurija Toby Rogersi põhjalikku uurimistööd, mis keskendub 5–11-aastaste laste vaktsineerimise riskile ja kasule, milles ametlikult üldse ei räägita. Ühes hiljutises artiklis jõudis Rogers nimelt järeldusele, et “Bideni administratsiooni plaan tapaks 5248 last Pfizeri mRNA-süstide abil, et päästa 45 last koroonaviiruse tõttu suremisest. Iga ühe süstiga päästetud lapse kohta tapetaks süstiga 117 last”. Kirsch on ühtlasi alternatiivse Covid-19 Treatment Fundi (CETF) asutaja, kes püüab näidata, et COVIDi vastu vaktsineerimine ei ole ainus võimalus koroonat ravida.

Kirsch kirjutab, et Rogersi järeldus, et ühe lapse päästmiseks tapetakse 117 last, ei ole tema jaoks üllatav, sest see on kooskõlas näiteks USA teadlase Kostoffi tööga, milles jõuti järeldusele:

“Selgesõnaliselt öeldes surevad 65+ inimesed viis korda suurema tõenäosusega vaktsineerimisse kui COVID-19-sse! See elanikkonna rühm on kõige haavatavam COVID-19 kahjulike mõjude suhtes. Alla 35 aasta vanuses muutub COVID-19 põhjustatud surma tõenäosus väga väikeseks ja kui see jääb alla 18 aasta, muutub see peaaegu olematuks.”

Walachi töö leidis sama. See on nüüd uuesti avaldatud ajakirjas Science, Public Health Policy and the Law, mis on eelretsenseeritav meditsiiniajakiri. Walachi artikkel ilmus selles numbris koos ajakirja toimetaja terava juhtkirjaga, milles ta ütleb, et teadusringkond on uurimistöö autoreid halvustanud. James Lyons-Weiler kirjutas: “Nii või teisiti on ajakirja Science, Public Health Policy & the Law viimase artikli autorid (Walach et. al.) sattunud mõttetusse ja keerulisse sõnasõtta, kus nende arvustajad on minetanud igasuguse loogika ja mõistuspärasuse küsimuses, kuidas ühiskond teeb põhjusliku järelduse vaktsiiniga kokkupuute ja tõsise haiguse või surma suhtes.” James lisab, et on valmis arutlema nendega, kes temaga nõus ei ole, kuid keegi ei taha sellest rääkida.