Koondaruande tegijad järeldasid, et maskide kasutegur on kas väga väike või olematu. Kuidas maski kandmine täpselt kaitset pakub, on uuringute järgi võimatu eristada teistest kaitsemeetmetest, nagu turvalise vahemaa hoidmine või kätepesu.

Aruande koostajad märgivad, et see, et kaitsemaski meetme tõhususe kohta pole mingit kinnitust, ei tähenda, et sellel ei ole mingit mõju. Teisest küljest on näomaskide tõhusust kontrollitud tuhandete inimeste peal, mis tähendab, et kui maski kandmine aitaks hingamisteede viirunakkuse vastu end kaitsta, oleks see uuringutes selgelt välja tulnud.

Näiteks maailma terviseorganisatsiooni (WHO), Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse (ECDC) ja Soome terviseameti (THL) seisukoht on, et esmased meetmed COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks on pigem lähikontaktide vähendamine, nõuetekohane käte pesemine ning köhimis- ja aevastamishügieen.

Uuringud, millele koondaruanne toetub, on pärit arstiteaduslikest andmepankadest.

Ka Delfis nenditi mõned kuud tagasi, et maskide kandmine pole koroonaviirusesse nakatumisele soovitud mõju avaldanud ja Soome kirurg Heidi Wikström leidis erialaliidu väljaandes Lääkärilehti, et maskidele eraldatud raha võiks kasutada hoopis vaimse tervise ennetustööks. Ta on maskikohustuse vastu peamiselt seetõttu, et suurem osa inimesi kasutab maske valesti, tekitades nõnda uusi terviseohte.