Foto: Pixabay / RebeccasPictures

Ekspertide rühm hindab ajakirjas The Lancet, et aastal 2100 sünnib ainult kuues riigis üle maailma rohkem kui 2,1 last naise kohta. Ülejäänud 198 riigi puhul eeldavad teadlased, et 2100. aastal jääb see näitaja alla 2,1. Inimeste arv seal tõenäoliselt pikemas perspektiivis väheneb, kui just immigratsiooni kaudu vastumeetmeid ei võeta, kirjutab USA-s Seattle’is asuva Washingtoni ülikooli tervisemõõdikute ja hindamise instituudi (IHME) töörühm.

Nn teadlased toovad välja erinevaid põhjusi, miks sündimus väheneb, kuid koroonapettuse vaktsiinidest ja võimalikust steriliseerimisprogrammist nad juttu ei tee.

Allikas: The Global Burden of Diseases, Injuries ja Risk Factors Study (GBD), 2021

Millistele andmetele teadlased tuginevad?

Teadlased kasutasid oma prognooside aluseks 2021. aasta aruande „Global Burden of Disease” andmeid. Oma hinnangute jaoks tegid nad ennustusi muu hulgas suremuse, sündimuse, haridustaseme, rasestumisvastaste vahendite puudumise, laste suremuse ja linnastumise kohta.

Lancetis avaldatud täieliku uurimisaruande leiate siit.

Millised leiud on erilised?

Lanceti raporti kohaselt jääb sündimus suhteliselt kõrgeks, eriti Saharast lõuna pool asuvates riikides. Nendes osariikides – paljud neist on poliitiliselt ja majanduslikult ebastabiilsed, kuumuse all kannatavad ja ebapiisava tervishoiusüsteemidega – peaks rahvaarv 21. sajandi jooksul jätkuvalt kasvama. Uurimisrühm eeldab, et umbes 75 aasta pärast sünnib enam kui pool kogu maailma lastest Sahara-taguses Aafrikas.

Allikas: The Global Burden of Diseases, Injuries ja Risk Factors Study (GBD), 2021

Lanceti raport ennustab, et 2100. aastal on sündimus alla ühe lapse 13 riigis, sealhulgas Lõuna-Koreas ja Taiwanis.

Šveitsi näide: sündimuse areng alates 1950. aastast

Graafika: srfnews/snepAllikas: BFS

Catherina Hinz Berliini Rahvastiku- ja Arenguinstituudist räägib, et see suundumus muutub problemaatiliseks, kui laste arv langeb alla konkreetse riigi kaitsetaseme. “See on juba nii kahes kolmandikus maailma riikidest,” ütleb Hinz, ja see mõjutab eriti tööstusriike. “See toob kaasa probleeme, mis eksisteerivad ka Šveitsis, kus on vähem lapsi – st üha vähem töötajaid täna ja hiljem –, kes maksavad pensionifondidesse.”

Kuidas täpselt sellised uuringud aitavad välja arvutada tulevikustsenaariume?

“Prognoosid, mis järgmiseks 30 aastaks tehakse, on suhteliselt kindlad, kuna vanemate põlvkond on juba sündinud,” ütleb demograafiaekspert Catherina Hinz Berliini Rahvastiku- ja Arenguinstituudist. Kõik, mis toimub pärast seda – aastatel 2050–2100 – on aga suuresti ebakindel. Seetõttu arvestab ka näiteks ÜRO erinevaid stsenaariume.

Kas on võimalikke lahendusi?

“Sisseränne ja sotsiaalse arengu edendamine vaesemates riikides on kaks võimalust selle demograafilise muutuse leevendamiseks,” ütleb Hinz. Näiteks investeerimine naiste tööturul osalemise tugevdamisse või vanemate töötajate kogemuste kasutamine. Lõpuks tasuvad ära ka investeeringud noore põlvkonna haridusse.

Uuringu autorid hoiatavad sündimuse languse mõju eest maailmamajandusele. “21. sajandil seisame silmitsi šokeeriva sotsiaalse muutusega,” ütleb IMHE teadur Stein Emil Vollseti uuringu sissejuhatuses. Samal ajal seisab maailm mõnes riigis silmitsi beebibuumiga ja paljudes teistes noorte talentide puudusega.

Uurimuse kaasautor Natalia Bhattacharjee lisab: “Areng kujundab täielikult ümber globaalse majanduse ja rahvusvahelise jõudude tasakaalu ning nõuab ühiskondade ümberkorraldamist. Sisserändajate pärast toimub tihe konkurents majanduskasvu säilitamiseks.”

Allikad: srf.ch, thelancet.com, spiegel.de

Tõlkis Hando Tõnumaa