Kliinilises surmas olijad kogevad kehavälist tunnet ning näevad eredat valgust. Põhjuseks on peetud süsinikdioksiidi ja serotoniini. Kuid USA Michigani ülikooli neuroteadlased pakuvad uue seletuse – kliinilises surmas olija aju lülitub korraks täisvõimsusel tööle, kirjutab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.

Jimo Borjigin seiskas uinutatud rottide südame ning jälgis loomade aju elektrilist aktiivsust. Kohe pärast verevarustuse katkemist hakkas aju tootma gammalaineid, mida inimesel seostatakse teadvuse ning erinevate ajupiirkondade vahelise infovahetusega. Rottide aju töötas täisvõimsusel ligikaudu 30 sekundit. Samasuguse tulemuse sai Borjigin ka hapnikupuudusse jäetud rottidega. Ilmselt võib ajuaktiivsust stimuleerida nii hapnikuvaegus kui glükoosipuudus.

Uurija sõnul on tõenäoline, et sama asi juhtub ka kliinilises surmas oleva inimese ajus. Surev aju ei lülita end välja, vaid tegutseb lühikest aega erakordselt pingeliselt.

See tekitabki erinevaid surmaeelseid kogemusi, mis võivad olla ülimalt tõetruud. Eredat valgust tajub inimene siis, kui aktiveeruvad nägemisega seotud ajukoore alad.

Allikas: Novaator

Algallikas: PNAS

Pilt: lib.umn.edu

Toimetas Mariann Joonas