Foto: ekraanikuva

USA-s ei tööta enam sajad ilmajaamad. Määrates ümbritsevate jaamade temperatuurid nendele “kummitusjaamadele”, aga jätkatakse näitude “pakkumist”, kuigi mõned mõõdetavatest kohtadest asuvad sadade kilomeetrite kaugusel. See on nagu Munamäe ilma mõõtmine Raekoja platsil.

Aasta on 2024 pKr. Kogu maailm on kliimahädaolukorras veendunud. Kogu maailm? Ei, üha kasvav rühm teadlasi astub vastu kliimapettusele ja on allkirjastanud maailma kliimadeklaratsiooni – nende hulgas Nobeli preemia laureaadid, professorid ja teadlased paljudelt erialadelt, lisaks insenerid, ettevõtjad ja teised. Deklaratsioonis kuulutatakse avalikult: “Kliimahädaolukorda ei ole.”

Mitmed USA teadlased, sealhulgas meteoroloogid ja atmosfääriteadlased, on mitmel korral usutavalt tõestanud, et ametlikke temperatuurimõõtmisi moonutatakse. Ühest küljest sisaldavad salvestised mõõdetud väärtusi jaamadest, millest osa on aastakümneid kasutusest väljas olnud. Teisest küljest korrigeeritakse temperatuurinäite korrapäraste ajavahemike järel, kusjuures vanemad andmed muutuvad aja jooksul “külmemaks” ja nooremad mõõtmised näitavad soojenemist.

“Kliimakaos on ületanud piirid“

National Oceanic and Atmospheric Administration (NOAA) ennustab, et juuli, august ja september on USA-s tavapärasest kuumem. “Maakera saadab välja hädakutsungi,” ütles ÜRO peasekretär António Guterres 19. märtsil.

“Fossiilkütuste saaste põhjustab kliimakaose, mis ületab kujutlusvõime,” jätkas Guterres. “Häirekellad helisevad kõikide oluliste näitajate osas: eelmisel aastal olid õhutemperatuuri, merepinna ja ookeanipinna temperatuurid tipus. … Mõned mõõtmised pole mitte ainult rekordilised, vaid isegi ületavad neid.

USA president Joe Biden nimetas oma 2023. aasta kõnes kliimat “eksistentsiaalseks ohuks”. Oma tänavuses kõnes lisas ta: “Ma ei usu, et keegi teist enam usub, et kliimakriisi ei ole. Vähemalt ma loodan, et keegi ei tee seda.”

Ainsad andmed saadaval

Kõik kolm, NOAA, Guterres ja Biden, aga ka paljud teised poliitikud ja uurimisasutused toetuvad andmetele, mis näitavad temperatuuride trendi viimastel aastakümnetel või sajanditel.

USHCN-i täielik andmekogum on saadaval NOAA veebisaidil. Paljud teadlased kasutavad seda temperatuuritrendide uurimiseks alates 19. sajandist.

California osariigis asuva Sonoma ülikooli emeriitprofessor Jamal Munshi kirjutas 2017. aasta artiklis, et paljud USHCN jaamad ja nende andmed pärinevad 19. sajandist ning on seetõttu “kliima soojenemise uuringutes laialdaselt kasutusel”.