Tänaõhtune kordusartikkel ehk “Ajatu” on pühendatud loomariigile. Lugu ilmus esimest korda 5. veebruaril 2014.

Inimesel on aeg mõista, et loomad, isegi kõige väiksemad, on teadvusega olendid. Neil on tunded, nad näitavad välja empaatiat ja intelligentsi viisidel, mida inimesed ei suuda. Isegi homaarid ja krabid tunnevad valu. Linnud leinavad, kui keegi nende kogukonnas sureb ning mesilased kasutavad oma kärgede loomisel osavalt geomeetriat.

Praeguseks ei ole neuroteadus veel leidnud, milline inimese aju osa on spetsiifiliselt kõrgema teadvuse ja subjektiivse kogemisega seotud. Kuid samas on teadlased näidanud, et intelligentsus eksisteerib kõikide loomade puhul – ka neil, kelle aju ehitus on meist oluliselt erinev, ning isegi neil, kellel aju puudub.

Mõistmine, et ka loomadel on tõsiseltvõetav siseelu, aitab ehk vähendada loomade vastu suunatud julmi tegusid. Võib-olla mõtleme järgmisel korral hoolikamalt järele, enne kui sunnime neid vangistusse, võistlema või teeme neist õhtusöögi. Enamik inimesi on kuulnud delfiinide, primaatide ja koerte intelligentsest käitumisest, kuid ka väiksema ajumahuga loomadel on suurepärased võimed. Loomade intelligentsust hinnates suureneb vast ka inimese kaastunne kõige elava suhtes.

Targad linnud

Lindudel on väga väike aju, kuid nende märkimisväärsete oskuste tõttu kutsutakse neid vahel “tiivulisteks ahvikesteks”. Kakaduud suudavad näiteks mitmesammulise tehnika abil lahendada väga keerulisi mõistatusi. Ühes katses suutis lind pähkli kättesaamiseks eemaldada nõela, kruvi ja poldi, keerata ratast 90 kraadi ning nihutada riivi külgsuunas. Uuringus kasutati eelnevalt treenimata linde, kes lahendasid mõistatuse vähem kui kahe tunni jooksul. Teised linnud õppisid seda vaid pealt vaadates ning kui nad olid korra õppinud pähklikarpi avama, siis olid nad võimelised seda alati kohe uuesti tegema.

Linnud ei ole mitte üksnes nutikad, vaid ka kaastundlikud. On vaadeldud nähtust, kuidas terve parv pasknääre leinas hukkunud kaaslast 48 tundi. Laululinnud annavad oma järglastele nime ning neid teatakse selle helide kombinatsiooni järgi terve elu. Vindid õpivad laulu “grammatikat” oma “mentoreid” kuulates ning kasutavad “komponeerimisel” rangeid reegleid.

Peale selle suudavad linnud oma peegelpilti ära tunda, tööriistu konstrueerida ja vanematelt liigikaaslastelt vajalikke oskusi omandada. Samuti suudavad nad loendada, objekte värvi ja kuju järgi hulkadesse jaotada ning mõista inimeste sõnu. Loomade tunnetuse uurimustes on kuulsust kogunud Irene Pepperbergi hall papagoi Alex, kes mõistis nulli kontseptsiooni, suutis loendada ja liita kaheksa piires, leiutas sõnu ning vahetult enne oma surma sõnas oma omanikule: “Ma armastan sind. Näeme homme.“

Südamlikud sisalikulised

Reptiiliaju on kiputud kasutama tähenduses “loll“, lähtudes eeldusest, et roomajate aju on vähem arenenud kui inimese aju. Aga nende aju on lihtsalt inimese omast väga erinev ning mõned võimed on neil palju enam välja arenenud.

Roomajad tunnevad ära oma pereliikmeid ning hoolitsevad järglaste eest. Nad väljendavad sotsiaalset õppimisvõimet, oskavad mängida ja koostööd teha. Näiteks sisalikud ehitavad keerulisi urge, mida nad kasutavad korduvalt ja täiendavad neid. Väikesed sisalikud on väga südamlikud üksteise suhtes, suutes enda seast liidrit valida ja reegleid järgida ning üksteist röövloomade eest kaitsta.

Mõningad sisalikuliigid suudavad õppida loendamist ja probleemide lahendamist. Ühes ülesandes näiteks kasutati puuklotsi kahe süvendiga, millest ühes oli ussike ja teises mitte. Mõlema peal oli eri värvi kate. Sisalikud suutsid tuvastada toiduga süvendi ning leiutada tehnika, kuidas sellelt kate eemaldada. Eksimise korral parandasid nad kohe oma tegevust ja mäletasid seda ka järgmisel päeval.

Intelligentsed mesilased

Mesilastel on ebatavaliselt kõrge intelligents ja võimed hoolimata nende imeväikesest unikaalsest ajust. Nad kasutavad keerulist sümboolset keelt, et jagada korjesaagi asukohta, kirjeldades teekonda lähtuvalt päikese asendist ning jagades infot sihtkohas asuvate lillede kvaliteedi kohta.

Mesilased leiavad ja toovad tarusse infot oma kaleidoskoopse mälu abil kuni kaheksa kilomeetri raadiuses. Nad suudavad leida väljapääsu labürindist, kasutada abstraktseid kontseptsioone ja lahendada igapäevaselt matemaatilisi probleeme, leides kõige efektiivsema teekonna mitme sihtkoha vahel. Kui üks mesilane teeb selle käigus vale valiku, siis teised teda järele ei aima. Samuti mõistavad nad tulevikus saadava tasu kontseptsiooni.

Mesilased suudavad tuvastada ja eristada lilli nende elektrilise laengu põhjal. Lilledel on nõrk elektriline signaal, mis muutub selle järel, kui mesilane on seda külastanud. Mesilased suudavad eristada ohtlikke seenorganisme kahjulikest ning nad võivad näha suurt vaeva, et tuua vajadusel tarusse antibiootilise toimega segu. Kui katsetel on tarusse pandud kahjutute seente spoore, siis eemaldasid mesilased need ilma antibiootilist lahust kasutamata.

Mesilaste ehitatav kärg on tähelepanuväärne inseneriteaduse saavutus. See on kõige tõhusam ja vastupidavam viis säilitada mett. Kärje valmistamisel on igal mesilasel oma kindel ülesanne, mille käigus valmib täpne kuusnurksete kärjekannudega pind.

Altruistlik amööb

Kõige väiksem loomariigi esindaja on üherakuline amööb. Isegi ilma ajuta on sellel loomakesel silmapaistvaid võimeid. Kui toitu napib, siis liituvad üheraksed kokku kogumiks, mis meenutab paljurakset olendit. See keha, kes koosneb paljudest üherakulistest amööbidest, roomab uude kohta, kus on rohkem toitu. Siis laguneb ta laiali ning üheraksed moodustavad uue struktuuri, mis näeb välja taime moodi.

Osa taimest moodustab n-ö seemnekeha, mis “tüve” otsast kas minema lendab või mõne looma jala küljes uude kohta kantakse. Sealjuures ohverdavad “taime tüve” moodustanud ainuraksed ennast sageli teiste säilimise nimel. On leitud, et ainuraksed liituvad suurema tõenäosusega “tüvega” kui nende järeltulijad või eellased on seemnekehas – teisisõnu on nad altruistlikumad selleks, et päästa oma pereliikmeid. Sellise teo jaoks vajalik kommunikatsioonivõime on tähelepanuväärne. Kuidas nad seda teevad? Me ei tea seda. Kuid see paneb mõtlema, kust altruism pärineb.

Suurem aju ei ole tingimata parem. Isegi väikese ajuga või ilma ajuta olendid näitavad üles intelligentsust ja teadvelolekut. Loodetavasti mõistavad inimesed loomade unikaalseid võimeid enne, kui kogu loomariik inimese tegevuse tagajärjel välja sureb.

Allikad: MindBodyGreen, With Jon Lieff 1, Wikipedia, With Jon Lieff 2, With Jon Lieff 3

Fotod: blogs.nature.com, beesweetnaturals.com, factzoo.com

Toimetas Katrin Suik

NB! Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.