USA teadlaste kasvatatud neer siirdati rotile ja organ hakkas uriini tootma. Teiste kehaosade tegemiseks on sarnast tehnoloogiat juba kasutatud, ent neer on seni keerukaim elund, mida laboris luua suudetud on, vahendas ERR BBC-s ilmunud uudist.

Uuringud näitasid, et tehisneerud olid vähem efektiivsed kui looduslikud vasted, kuid teadlaste sõnul leidub palju võimalusi, kuidas kunstelundite sooritusvõimet tõsta. Elundid filtreerivad verd, et eemaldada kehast jääkaineid ja liigset vett. Ühtlasi on nad organidoonorluse vallas kõige nõutumad elundid ning järjekorrad on pikad.

Kasutatud lähenemisviisi käigus võetakse vana neer ja puhastatakse see vanadest rakkudest, jättes seejuures alles vaid meekärjelaadse karkassi. Seejärel ehitatakse neer patsiendilt võetud rakkude abil uuesti üles. Organidoonorluse ees on sellisel meetodil kaks eelist. Esiteks väheneb võimalus, et organism siirdatud elundit omaks ei võta. Tavaliselt peavad patsiendid tarvitama immuunsüsteemi allasuruvaid ravimeid. Lisaks avab see võimaluse siirdada rohkem elundeid.

Massachusettsi üldhaigla teadlased katsetasid meetodit rottide peal. Pärast kasutatud rotineerude puhastamist jäi sellest alles vaid proteiinide, veresoonte ja äravoolutorude võrgustik ehk karkass. Neeru pumbati seejärel uued rakud, kus need sellega ühinesid. Neere hoiti tosin päeva spetsiaalses ahjus, et ümbritsev keskkond sarnaneks roti kehas valitsevate tingimustega.

Enne taoliste tehisneerude inimestele siirdamist on vaja teha veel palju uurimistööd. Londoni University College’i kirurg professor Martin Birchall ütles BBC-le, et tehnoloogia edasi arendamisel võiks see kaasa tuua meditsiinilise revolutsiooni.

Vaata videot:

Allikas: ERR

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Medicine.

Foto: The Raw Story

Toimetas Õnne Puhk