Foto: Andrea Piacquadio / Pexels

Kas praegune koroonaviirus on justkui hooajaline gripp, mis võib teatud aastaaegadel esile tõusta ja teisel peaaegu kaduda? Uuring, mis avaldati 26. jaanuaril teadusajakirjas Evolutionary Bioinformatics, näitab, et see on võimalik. 

Pandeemia alguses väitsid mõned eksperdid, et SARS-CoV-2 võib käituda nagu teised sügisel ja talvel laiemalt ringlevad koroonaviirused.

Selle väljaselgitamiseks analüüsisid teadlased COVID-19 andmeid – sealhulgas juhtumeid, suremust, paranemist, testimise määra ja hospitaliseerimist – 221 riigist. Uurijad leidsid tugeva seose temperatuuri ja laiuskraadiga.

“Haigus võib olla hooajaline, nagu gripp. See on väga oluline seoses sellega, mida peaksime nüüdsest eeldama pärast seda, kui vaktsiin kontrollib COVID-19 esimesi laineid,” ütles uuringu vanemautor Gustavo Caetano-Anollés.

Varasemalt tuvastas sama uurimisrühm SARS-CoV-2 genoomsed piirkonnad, mis läbivad kiiret mutatsiooni. Sarnastel viirustel on hooajaliselt suurenenud mutatsioonimäärad, mistõttu otsisid teadlased seoseid SARS-CoV-2 mutatsioonide ning temperatuuri, laius- ja pikkuskraadide vahel.

“Meie tulemused näitavad, et viirus muutub omas tempos ja mutatsioone mõjutavad muud tegurid kui temperatuur või laiuskraad. Me ei tea täpselt, mis need tegurid on, kuid võime nüüd öelda, et hooajalised mõjud ei sõltu viiruse geneetilisest koosseisust,” ütles Caetano-Anollés ülikooli pressiteates.

Uuringu autorid pakkusid välja, et rolli võib mängida ka inimeste immuunsüsteem, mida võib omakorda mõjutada temperatuur ja toitumine, sealhulgas D-vitamiin, millel on immuunsuses oluline roll. Kui talvel on päikest vähem, ei tooda enamik inimesi piisavalt D-vitamiini.

“Me teame, et gripp on hooajaline ja me saame suveperioodil puhkuse. See annab meile võimaluse luua gripivaktsiini järgmiseks sügiseks,” ütles Caetano-Anollés. “Kui oleme keset möllavat pandeemiat, pole seda pausi olemas. Ehk aitab nii kaua õppimine, kuidas tugevdada immuunsüsteemi.”

Seega – kas jääme nüüd igavesti talvel lockdown´i ja loetleme “laineid” või hakkame asja kaine mõistusega võtma?

Allikad: WebMD, Evolutionary Bioinformatics

Toimetas Madis Mark