Teadlased Berkeley ülikoolis on suutnud paigaldada hiirte ajusse lüliti, mis suudab panna nende aju sekunditega REM ehk unenägudega une faasi või neid koheselt üles äratada. Uurijad loodavad, et nende leid aitab välja uurida, miks on unenägude nägemine vajalik ning heita valgust REM une muutustega seotud psühhiaatrilistele haigustele ning und mõjutavatele neuroloogilistele haigustele nagu Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi.

Berkeley ülikooli uurijad paigaldasid hiirte piklikajusse optogeneetilise lüliti, mis võimaldas neil lasertule kaudu aktiveerida piklikajus paiknevaid gamma-aminovõihapet(GABA) vabastavaid neuroneid. Kui antud neuronid aktiveeriti, vajusid hiired sekunditega sügavasse REM unne, mida iseloomustavad kiired silmaliigutused, ajukoore aktiivsuse suurenemine ning skeletilihaste paralüüs. Kui aga antud neuronid lülitati välja, vähenes või kadus sootuks hiire võime siseneda REM unefaasi. Uurimuse peaautori Yang Dani sõnul tõestasid nad oma uurimusega, et kuigi varem on leitud, et ajutüve ning hüpotalamuse neuronid mõjutavad REM und, siis tegelikult langetavad otsuse REM unne langemise kohta hoopis piklikaju neuronid. Teadlased avastasid ka, et hiirte ärkveloleku ajal nende piklikaju neuronite aktiveerimine ei mõjutanud nende ärkvelolekut, kuid pani neid rohkem sööma.

REM unega seotud piklikaju neuroneid uuriti uudse optogeneetilise tehnikaga, mille käigus sisestati spetsiifilist tüüpi neuronitesse viiruse teel valgustundlik ioonkanal. Selleks, et tagada, et viirus kinnituks vaid GABA-d vabastavate neuronite külge, kasutasid teadlased geneetiliselt muundatud hiirte liini, millel avaldub markerproteiin vaid antud neuronites. Kui ioonkanal sai paigaldatud, suudeti seda lülitina kasutada, kui seda stimuleeriti ajju paigaldatud optilises kius avaldatud laservalguse kaudu. Antud neuroneid sai välja lülitada ka laserstimulatsiooniga, kui GABA-d vabastavatesse neuronitesse oli paigaldatud aeglustav ioonpump.

Algselt kaardistasid uurijad hiirtes piklikaju neuronite tegevust ning seda, kuidas nende aktiveerimine või lühikesteks ajaperioodideks välja lülitamine mõjutas nende und ning ärkvel käitumist. Kui aga valgustundlikud ioonkanalid paigaldati ka piklikajus glutamaati vabastavate neuronite külge, avastati, et nende neuronite aktiveerimine äratas hiired koheselt üles, omades GABA neuronitele vastastikust mõju.

Teadlaste sõnul aitab nende avastus uurijatel paremini mõista magamist ja unenägude nägemist ning loodetavasti ka teada saada, miks unenägusid nähakse. Ühe uurimuse autori Franz Weberi sõnul on REM une muutustega seotud palju psühhiaatrilisi häireid ning laialdaselt kasutuselolevaid ravimeid, mistõttu näib see olevat tundlik vaimse ja emotsionaalse tervise indikaator. Seetõttu loodab ta, et REM une ning unetsükli uurimine võib viia neid antud häirete ja und mõjutavate neuroloogiliste haiguste puhul uute avastusteni.

Allikad: Berkeley News, Inverse

Foto: iflscience.com

Toimetas Annika Urvela

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.