Juba teise selleteemalise konverentsi “Laser, Weather and Climate 2013” (eelmine laserite, ilma ja kliima teemaline konverents toimus aastal 2011) korraldajateks on Genfi ülikooli teadlased professor Jean-Pierre Wolf ja Jerome Kasparian ning see toimub maailma meteoroloogia organisatsiooni (World Meteorological Organization, WMO) peakorteris Genfis 16.–18. septembril. Konverents korraldatakse eesmärgil kiirendada asjakohast uurimistööd, kuna korraldajate sõnul on laseritel ilma muutmise ja kliimauuringute tööriistana palju potentsiaali.

Teadlaste eksperimendid on näidanud, et intensiivsed valgusvihud võivad põhjustada jää moodustumist ja vee kondenseerumist, mis viib pilvede tekkele. Lisaks on tõestatud, et välgulööki saab laserite abil vallandada ja läbi õhu juhtida. Teadlased on hakanud oma seadmeid katsetama ka väljaspool laboritingimusi vabas õhus. Loodetakse, et selline tehnoloogia võimaldab äikesetormide ajal juhtida välku eemale oluliste ehitiste, näiteks elektrijaamade ja lennujaamade lähedusest. Samuti võib selle tehnoloogia abil luua pilvi ja põhjustada vihmasadu enne olulisi avalikke sündmusi.

Uues uurimuses, mis on avaldatud teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences, ütleb professor Kasparian, et laserkiired moodustavad õhus plasmakanalid, mis põhjustavad jää tekke. “Tüüpilise tormipilve tingimustes, kus eksisteerivad koos jää ja superjahutatud vesi, ei olnud võimalik tuvastada plasmakanalite otsest mõju jää formeerumisele ja sademete protsessile. Kuid tüüpiliste õhukeste kiudpilvede tingimustes tekitasid plasmakanalid üllatavalt tugeva jää tekke efekti. Tekkinud jääosakesed vähendasid kiiresti veeauru rõhku, suurendades seel viisil pilve optilist tihedust.“

USA valitsuse teadusanalüüs geoinsenerluse teemadel

Ilma modifitseerimise teemale lisab kaalukust ka 15. augustil AccuWeather.com portaalis avaldatud uudis, et USA valitsus alustab avalikku uurimistööd ilma modifitseerimise ja geoinsenerluse teemal. Uuring keskendub peamiselt olemasolevate uurimuste analüüsile ning ei hõlma olulisi uusi katseid ega uue tehnoloogia väljatöötamist, kommenteeris USA riikliku teaduste akadeemia esindaja Lauren Rugani. Projekti peamised eesmärgid on tehniline hinnang geoinsenerluse tehnikatele nagu süsihappegaasi eemaldamine ja päikesekiirguse haldamine, selleks, et mõista, mida teatakse nende tehnikate füüsiliste võimaluste, tehnilise teostatavuse, teadaolevate riskide ja ettekavatsetud või ettekavatsemata tagajärgede kohta.

Ilma modifitseerimine ja geoinsenerlus on mõlemad paljude inimeste jaoks tabuteemad ning usutakse, et selliseid programme ei eksisteeri. Hoolimata suurest hulgast tõendusmaterjalist, mida sõltumatud uurijad ja vilepuhujad on esile toonud, on ilma modifitseerimine paljude jaoks liiga hullumeelne mõte, et seda uskuda. Kuigi valitsused on paljude selliste projektidega ametlikult seotud olnud, tunnistavad nad seda harva ning keelduvad igasugustele küsimustele vastamast.

Ilma kontrollimine läbi ajaloo

Ilma kontrollimise katseid on tehtud pikka aega, peamiselt pilvede külvamise tehnika abil. See tähendab väikeste kemikaaliosakeste pihustamist õhku, et põhjustada veeauru kondenseerumist pilvedeks. 1960-ndatel eksperimenteeris USA hõbejodiidiga, püüdes nõrgestada keeristorme enne, kui need jõudsid mandrile.

Ka Nõukogude Liit on väidetavalt viinud läbi pilvede külvamise missioone, püüdes kaitsta Moskvat Tšornobõli katastroofi järel levinud radioaktiivse saasta eest. Hiljem on teatatud sellest, et Vene õhuvägi on kasutanud tsementi pilvede külvamise eesmärgiga. Enne 2008. aasta olümpiamänge Pekingis kasutasid Hiina ametivõimud lennukeid ja rakette selleks, et atmosfääri kemikaale pihustada. Teised maad on eksperimenteerinud pilvede külvamisega, et ennetada üleujutusi või sudu.

Allikad: The Daily Sheeple, Laser Weather and Climate, The Telegraph, Accu Weather, PNAS

Foto: tatoott1009.com

Toimetas Katrin Suik