Ulmefilmides tundub teleportatsioon imelihtne. Info kantakse kiiresti edasi ja selle põhjal pannakse inimesed või esemed sadade valgusaastate kaugusel uuesti kokku. Kui pikka aega arvati, et teleportatsioon kuulubki puhtalt ulmevaldkonda, siis nüüd osatakse aatomi omadusi kopeerida ja teises ruumiosas asuvale aatomile omistada. Meie praeguste teadmiste ja oskuste juures on aga teleportatsioon äärmiselt ebamõistlik transpordiviis, vahendab Novaator.

Näiteks kui palju aega ja energiat kuluks selleks, et saata inimene Maa pinnalt kosmosesse? Inglise Leicesteri ülikooli füüsikaüliõpilased arvutasid välja, et kõndides jõuaksime rutem kohale.

Noored teadlased lähtusid oma arvutustes sellest, et kõigepealt tuleb inimese kudede ja rakkude info kodeerida andmeteks, mida saaks üle kanda. Kõige sobivam on kasutada DNA aluspaaride järjestust. Keharakkude tuum sisaldab kõikide koetüüpide kopeerimiseks vajalikke andmeid. Seega saab kasutada suvalist rakku, mille pärilikkusaines sisaldab ligikaudu 10¹⁰ bitti infot. Närvisüsteemiga on raskem. Inimese aju on nii keerukas, et üle tuleb kanda kogu olemasolev andmestik. See viib teleporteerumiseks vajaliku infohulga 2,6 × 10⁴² bitini.

Kui andmeedastuseks kasutada sagedust 29,5 kuni 30 gigahertsi, kuluks inimese kosmosesse viimiseks 4,85 × 10¹⁵ aastat. See on isegi universumi east sadu tuhandeid kordi pikem aeg. Kui ülekandekiirust suurendada, kulub selleks palju rohkem energiat. Kiire ja energiatõhus teleportatsioon pole seega lähiaegadel võimalik. Noored füüsikud järeldasid, et kõndides jõuaksime Maa orbiidile kiiremini.

James Nelmsi, Declan Robertsi, Suzanne Thomase ja David Starkey uurimus ilmus Leicesteri ülikooli füüsikaüliõpilaste ajakirjas Journal of Physics Special Topics.

Allikas: Novaator

Lisalugemine: Phys Org

Foto: ufcon.blogspot.com

Toimetas Maarja Aljas