TÜ uuring: vaktsineeritud inimesi iseloomustab muretsemine selle üle, mida teised neist mõtlevad

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

29. märts 2024 kell 17:15

Kommentaare:
0

Koroonaplaandeemia tuules tehtud Eesti teadlaste uuringust selgust, et inimeste otsust vaktsineerima minna ennustavad kümned isiksuseomadused – pea 200 isiksusejoonest seostus vaktsineerimisega 62 ehk ligi kolmandik, isegi pärast soo, hariduse ja vanusega arvestamist, vahendab ERR. Portaalis avaldatud graafikust nähtub muuhulgas, et vaktsineeritud inimesed pigem muretsevad, mida teised neist mõtlevad, kui vaktsineerimata inimestel on vastupidi. Samuti osutusid vastandlikuks mitmed teised isiksuseomadused. 

 

“Ma ei arva absoluutselt, et peaksime lõppeesmärgina panema inimesed käituma nii, nagu valitsus, teadlased või keegi teine parasjagu tahab. Neile on oluline jätta oma valikuvabadus, et kõik saaksid teha enda jaoks kõige õigemaid otsuseid. Pigem aitab taoline uuring aru saada, kus need võimalikud sekkumiskohad üldse on,” sõnas Kadri Arumäe, Tartu Ülikooli tervisekäitumise teadur ja töö esimene autor.

Koos Tartu Ülikooli psühholoogide ja Eesti geenivaramu teadlastega uuris ta hiljuti, kuidas seostub inimeste otsus kaitsta end koroona eest vaktsiiniga kahe isiksusemudeli mõõdetavate tunnustega.

Kokku kaasasid teadlased analüüsi ligi 57 000 inimest. Neist 17 000 puhul oli võimalik kõrvutada inimeste vastuseid ka nende hea tuttava, näiteks abikaasa või sõbra antud isiksusehinnangutega.

Töö järeldusena saab öelda, et kitsaste isiksuseomaduste põhjal on võimalik teha paremaid ennustusi. Kui klassikaliste demograafiliste näitajate, nagu soo, vanuse ja hariduse, põhjal sai ennustada vaktsineeritust 62-protsendilise täpsusega, siis isiksuseomadused aluseks võttes küündis see 71 protsendini. “Meile kui isiksuseuurijatele oli hea uudis see, et isiksuseomadused andsid lisaks demograafilistele näitajatele ennustusjõudu juurde ja mitte vähe, vaid märgatavalt,” sõnas teadur.

 

Seosed vaktsineerimisstaatuse ja isikuomaduste vahel. Autor/allikas: Arumäe jt/PLOS ONE

 

Töö ühe tugevusena tõid autorid välja uurimisaluste lähedaste kaasamise. Isiksusetestidele heidetakse mõnikord ette, et need pole lõpuni objektiivsed. Inimesed soovivad end ikka paremas valguses näidata. Käesolevas uuringus leidis Arumäe aga, et enda koroona vastu vaktsineerimine seostus ühtmoodi osalejate endi ja nende tuttavate antud hinnangutega. See viitab, et osalejad vastasid ausalt ning head tuttavad tajuvad neis samasuguseid käitumisi, mõtteid ja tundeid kui osalejad ise. Nii kordusid peamised vaktsineerimisega seotud isiksusejooned ka tuttavate hinnangutes.

Filosoofilisemal tasandil võiks tulemustega arvestada oma isiklike hoiakute kujundamisel. Demograafilised rühmad on nii eripalgelised, et paari välise näitaja põhjal üldistuste tegemine pole tihti põhjendatud. “Sellisest sildistamisest peaks hoiduma. Näiteks kõrghariduseta inimeste seas vaktsineerisid sagedamini need, kes olid intellektuaalsemate huvidega, neile meeldis enda sõnul lugeda või poliitika üle arutleda. Isiksuse mõju võib seega demograafiast tulenevaid kalduvusi kompenseerida,” tõi Arumäe näite.

 

Loe pikemalt: ERR

Teadusuuring: PLOS ONE

 

Toimetas Mariann Joonas

Samal teemal:

Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt