Kaasaegsete termodünaamikaseaduste järgi ei ole igiliikurite ehk perpetum mobile masinate ehitamine võimalik. Aegade jooksul on loodud aga arvestatav hulk vaba energia masinaid, tekitades inimestes lootust, et igiliikurid siiski saavad eksisteerida. Türgi leiutaja Muammer Yildiz demonstreeris oma leiutist Delfti Tehnoloogiaülikoolis 20. aprillil 2010 ning tõestas, et püsimagneteid teataval viisil kokku pannes võib tavapäraseid energiaallikaid kasutamata tekkida mehaaniline energia.

Hollandi, Delfti Tehnoloogiaülikoolis demonstreeris Türgi leiutaja Muammar Yildiz oma magnetilist mootorit, mille kallal ta on töötanud juba 33 aastat. Ühtegi juhet mootori külge ühendatud ei olnud, kui 30 teadlast ruumis leiutisega tutvus. Masin töötas ühtlase kiirusega rohkem kui 10 minutit. Siis lülitati see välja ning vaatama tulnud teadlastel oli võimalik veenduda, et masin tõesti töötas ilma lisaenergiaallikata. Teadlastegrupp oli sunnitud järeldama, et vaba energia on ehk tõesti võimalik.

Yildizi magnetilisel mootoril on täheldatud väga ebatavalisi omadusi. Masina staator koosneb 12 lülist. Hollandi tehnoloogiaülikooli demonstratsioonil avati neist seitse publikule vaatamiseks. Tuleb märkida, et osade avamist ning kontrolli nõudis publik, mitte leiutaja. Kõik avatud lülid koosnevad alumiiniumist või plastist ning nendele on sisestatud erineva kujuga püsimagnetid. Seadme rootor (pöörlev osa) ja staator (paigalseisev osa) on ühendatud pööratava võlliga. Rootori kest on valmistatud alumiiniumist ning ka sinna on väikestesse avadesse fikseeritud magnetid.

Praegu ei ole masina kõik osad veel patenteeritud ning selle vajalikkuse üle otsustab ilmselt juba tulevane investor. Esialgu on kõiki huvitanud masina tööpõhimõte, spekuleeritud on nii teadlase petuskeemi kui ka võimalike füüsikaliste teooriate osas. Siiani on toetutud põhiliselt üksikutele katsetele, mis masinaga on õnnestunud läbi viia.

Ebatavalised katsetuste tulemused

Kui masin töötab, pöörleb selle metalne silinder kiirusega ligi 2000 pööret minutis. Asudes äärmiselt lähedal staatori tugevatele magnetitele, ei kaota see aga siiski märgatavalt soojust. See on ebatavaline, sest eelduste kohaselt peaks alumiiniumi pöörisvooludes tekkima induktsioon ja ringlus. Peale masina avamist märkasid teadlased, et mehaaniliste laagrite ümbruses oli tekkinud vaid vähene temperatuuritõus. Kusjuures, et metallist silinder liiguks statsionaarsete magnetite läheduses sellise kiirusega, on vaja märkimisväärselt suurt võimsust. Kui avamata jäänud osade vahel oleks tõesti kuskil peidus patarei, oleks energia seisukohast juba otstarbekam ehitada rootor muudest materjalidest kui metall.

Rootori äärele oli ühendatud tiivik. Seega, oli võimalik täheldada, et masina välise osa küljes töötas ventilaator ning masina sisemuses töötas pöörisvoolu summutaja. See on äärmiselt ebatavaline kombinatsioon, mis vajab mitte just vähest energiat silindri töös hoidmiseks.

Tõsi, rootori sisemisi osi ei ole keegi veel täpsemalt uurinud. Ometi ei muudaks rootori sisemuses leiduv eelnevaid argumente. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi masina sisemust ei ole veel täielikult uuritud, näib katsele toetudes ilmselge, et masina tööpõhimõtted ületavad konventsionaalsed tehnoloogilised tööpõhimõtted, samuti ei ole usutav salajase patarei kasutamine mootori töös hoidmiseks.

Magnetilise energia säilitamine

Et spekuleerida masina tööpõhimõtteüle tuleks kõigepealt kontrollida võimalust, et tekkinud mehaaniline energia on pärit alaliste magnetite magnetväljast. Kui arvestada kõikide töötavate neodüümi magnetite kogukaalu, mis on 24 kg ehk pool kogu mootori kaalust, oleks säilitatud magnetilist energiat kokku maksimaalselt 0,25 W/h või 15 vatti minutis. Ainuüksi mehaaniline jõud, mis hoiab õhu propelleri ees asuvas torus ringluses, nõuab juba 10 W energiat. Seega, kui mootor töötab kauem kui 2 minutit, on juba tõestatud, et masina mehaaniline energia ei ole pärit magnetite salvestatud magnetilisest energiast.

Gravitatsiooniline energia

Üks võimalikke seletusi Yildizi mootori tööpõhimõttele võiks olla pärit peavoolu füüsikast, toetudes arvutusele E=mc2. Võib spekuleerida, et energia pidev varu tekib algmagnetite pöörete energia taastekkimisest footoni voo gravitatsioonivälja abil. Teisisõnu, mootori magnetite isetekkelised vibratsioonid resoneeruksid kuidagiviisi gravitatsiooniliste väljadega.

Selle võimaluse kinnitamiseks tuleks läbi viia eksperiment, mis näitaks masina tööprotsessi ajal muutust mootori kaalus, mis mootori seisma jäädes peaks muutumatuna püsima. See tähendab aga, et selleks, et kaal väheneks mootori töötamise ajal 1 g, peaks konverteerima 25 000 MWh, mis näitlikult oleks sama, kui pidevalt varustada 2 kW elektriga rohkem kui 1200 majapidamist terve aasta vältel. Siiski, kui mootori kaal eksperimendi jooksul ei muutuks, võiks mõelda teisegi huvitava võimaluse peale, milleks oleks kvantväljateooria.

Vaakumenergia

Kvantväljateooria järgi on kõik väljad, eriti eketromagnetilised väljad, muutuvad. Teisisõnu, igal ajahetkel varieerub nende tõeline väärtus juhuslikult pideva keskmise väärtuse ümber. Isegi ideaalne vaakum, nulltemperatuuril, omab muutuvaid väljasid, mida nimetatakse “vaakumvoogudeks” või “nullpunkti muutlikkuseks”, milles energia kõikjal ruumis vastab poolele energia footonile.  Kvantimise tõttu on vaakumil vaikimisi äärmiselt keerukas struktuur. Osakese kõik võimalikud energeetilised omadused avalduvad kõikjal ruumis, justkui kaootiline “energia meri”. Kvantteooria kohaselt ei ole aga ka ideaalne vaakum mateeriast tühi, vaid kannab isegi absoluutsel nulltemperatuuril elektromagnetvälja fluktuatsioone.

Casimiri efekt või Casimiri jõud on näiteks nullpunkti muutlikkuse vastastikmõjust ja toimimisest paralleelse metallpinnaga, millede vahemaa jääb mikroni suurusele skaalale.

Tegelikkuses omab iga füüsiline objekt vastastikmõju kaootilise vaakumväljaga, millest tekib mingigi sidus suhe. Seetõttu on võimalik ka spekuleerida, et tänu statsionaarsetele ja vibreerivatele magnetitele võib Yildizi mootor suuta muuta kvantvoogude juhuslikkust kasulikuks energiaks, avaldades ümbritseva ruumi energiat ilma teiste allikate energiata. Fundamentaalseks eelduseks siinkohal on, et vaakumvoogudest on võimalik teisaldada piisavalt energiat tugeva magnetilise välja loomiseks rootori ümber. Vaakumenergia suurus on kujutlematu kuid füüsikud on püüdnud anda mingitki aimu sellest öeldes, et “vaid kuupmeetri suuruse ruumi jagu energiat oleks piisav, et keeta kogu maailma ookeanid”.

Kokkuvõtteks

Ilmselgelt on vajalik Yildizi mootori tööpõhimõtte mõistmiseks teha veel rohkesti eksperimente. Yildiz on praeguseks Euroopas läbi viinud juba vähemalt 5 või rohkemgi demonstratsiooni, viimati näiteks 24-27 oktoobril 2013 Türgi innovatsioonide näitusel. Kahtlused masina ehtsuse osas jäävad skeptikute poolt aga endiselt püsima, ehkki alternatiive järjest vähenevate maavarade kasutamisele on juba ammu oodatud.

Vaata videot:

Allikad: Nexus Illuminati, Examiner, BSM Turk, PESWiki, kosmischeurkraft.wordpress.com, Füüsika.ee

Foto: magistrala.cz

Toimetas Hendrik Mere