Foto: Juan Moyano/Stocksy / Adobe Stock

Akuutne unevõlg suurendab dopamiini nõristamist ja muudab ajusiseseid närviühendusi. Enamikule inimestest, kes on pidanud veetma magamata öid, on see korraga kurnatud ja ergas tunne vägagi tuttav. Ehkki keha on füüsiliselt väsinud, tunneb aju end reipa, ulja ja peaaegu joobnuna.

USA-s Illinois’ osariigis tegutseva Loodeülikooli neurobioloogid on nüüd avastanud, mis sellist joovastavat seisundit põhjustab, vahendab uudisportaal Technology Networks. Värske uurimuse raames kutsusid teadlased hiirtel esile kergekujulise akuutse unevaeguse ning uurisid seejärel nende käitumist ja ajutegevust. Lisaks dopamiini nõristamise võimendumisele kasvas akuutse unevaeguse perioodil ka sünapside plastilisus – ajusisese neuronivõrgustiku “kaabeldus“ sõna otseses mõttes muutus nii, et kõrgendatud meeleolu püsis veel paar päeva.

Värske avastus võib aidata teadlastel paremini mõista seda, kuidas meeleoluseisundid loomulikul viisil muutuvad. See võib kaasa tuua ka põhjalikuma arusaamise kiiretoimeliste antidepressantide nagu ketamiin toimimisest, aidates uurijail tuvastada senitundmatuid sihtmärke uutele depressioonivastastele ravimitele.

Uurimus, mille juhtiv autor on Loodeülikooli järeldoktorand Mingzheng Wu ja kirjavahetajaautor professor Yevgenia Kozorovitskiy, ilmus teadusajakirjas Neuron.

“Kroonilist unevõlga on põhjalikult uuritud ja selle üldiselt kahjulikud mõjud on hästi kaardistatud,“ märkis Kozorovitskiy. “Kuid lühiajalist unevõlga – näiteks sellist, mis tekib tudengil, kes eksamiks valmistudes öö läbi tuubib – mõistetakse vähem. Meie avastasime, et unevaegusel on tugev depressioonivastane mõju ning see muudab ajusiseste neuroniahelate struktuuri. Avastus on hea meeldetuletus sellest, kui fundamentaalselt võivad juhuslikud tegevused nagu öö veetmine magamata vaid mõne tunni jooksul meie aju muuta.”