“Kriisi ajal hakkasid inimesed rohkem ostma just pikema säilivusajaga pakitud ja/või külmutatud toitu, mis viis biojäätmete ning pakendite koguse tõusule,” ütlevad Tallinna tehnikaülikooli vanemlektor Viktoria Voronova ja assistent Marija Klõga, kes kirjutavad koroonakriisi-aegsest tarbimisest ajakirjas Science of The Total Environment.

Ühes rahvusvaheliste kolleegidega uurisid nad 23 riigi elanikelt, kuidas muutusid COVID-19 pandeemia ajal nende tarbimisharjumised.

“Eestis on vastanute andmetel pakendatud ning külmutatud toodete tarbimine samuti kasvanud,” ütlevad uurijad. Seetõttu tekkis ka Eestis varasemast rohkem pakendi- ja biojäätmeid, mida vastajad põhjendasid eeskätt pikema kodus veedetud ajaga.

Ehkki uurimise käigus ei hinnanud eraldi ühekordsete maskide ja muude isikukaitsevahendite hulka prügis, märgati nende osakaalu kasvu – alates 2020. aasta märtsist leidus prügi hulgas umbes 25 protsenti rohkem meditsiinijäätmeid kui aasta varem.