Blogi “Astraalrännak hingedefineerijate maailma” on teinud intervjuu Ümarmajade Seltsi ühe asutajaga – Uku Jõgi mõtleb voolavalt ja harmooniliselt ning ehitab ümaralt ja säästlikult. Intervjuus räägib ta ümarmajade ajaloost ja eelistest.

Suunates tähelepanu üha enam taasarenevale looduslikule eluviisile – toitumisele, biorütmile, loomulikule voolavale energeetikale –, unustame aeg-ajalt vaadelda kõiki looduse ilminguid ning võimalusi. Looduses on kõik voolav ning pehme, täis külluslikku harmooniat.

Kui me suudame toituda, mõelda ning tegutseda loodusega kooskõlas, siis oleme ka võimelised ehitama erinevaid objekte, mis ei läheks loodusega vastuollu.

Milline on ümarmajade ajalugu?

”Ümarmajade ajaloo algust on raske dateerida, ilmselt ulatub see kümnete tuhandete aastate taha või kaugemalegi. Ümarmajad võisid sündida siis, kui hakkas arenema argikultuur, nii nagu meie seda mõistame ning kui inimesed “kolisid” koobastest välja.

On päris kindel, et esimesed hooned sündisid ümarates vormides. Paljudel loodusrahvastel on need tänapäevalgi kasutuses – mõelgem eskimote jääonnide ehk iglude peale või Aafrika maasai rahva lehmasõnnikust ja murumätastest tehtud ümara vormiga majade peale. Päris kindlasti on olnud kasutuses kõik looduslikud materjalid – kivid, savi, muda, lehed, oksad, sõnnik, jää ja lumi…

Looduses puuduvad sirged jooned ja täisnurgad ning seepärast ehitas inimenegi esimesed hooned just looduselt eeskuju võttes, niisiis ümarad,” räägib Jõgi, lisades, et tänapäeval jagunevad kuppelhooned nende ehitusviisi järgi.

“Näiteks monoliitne kuppelehitis, kus kuppel on loodud ühes tükis. Üks monoliitne ehitis on siinsamas Tallinna Lennusadamas. See on rajatis kolme raudbetoonkupliga, mis loodi vesilennukite angaariks 1916. ja 1917. aastal ning seda loetakse maailma esimeseks nii suurejooneliseks raudbetoonkoorikehitiseks üldse. Niisugune ehituspõhimõte on võimaldanud hiljem rajada näiteks Sydney ooperiteatri ja Pekingi olümpiastaadioni.

On aga veel vibukuplid, mida ehitatakse materjali painutamise teel – mõlemad kuplid on kasutusel olnud tuhandeid aastaid.

Ning alles hiljuti – 1954. aastal – leiutas filosoof, arhitekt ja insener R. Buckminister Fuller kolmanda ja tänaseks kõige rohkem populaarsust kogunud  geodeetilise kupli. Kui härra Fuller 1954. aastal oma esimest papist tehtud geodeetilist minikuplit esitles, lõi see terve maailma pahviks. Niisuguse kupli aluseks on geodeetilised põhivõrgud.

Geodeetiline kuppel koosneb niisiis omavahel teatud kraadi all ühenduses olevatest kolmnurkadest. See struktuur põhineb elulille mustril ja saavutab jõu ja püsivuse ilma ühegi tala ja postita. Niisugust teist, võistlevat konstruktsiooni pole mina geodeetilisele kuplile mitte kuskilt leidnud,” ütleb Uku Jõgi.

Millised on ümara maja eelised?

“Geodeetiline ümarmaja on minu arvates oma eeliste poolest tavalisest sirgete seintega majast peajagu üle. Geodeetiline kuppel on üldse kergeim, tugevaim ja kokkuhoidlikem ehitis, mis kunagi kavandatud.

Kuppel on ju tegelikult poolkera. Keral on vähem pinnakatet kui kuubil. Niisiis, juba ehituse pealt hoitakse seda luues 30% materjalist kokku. Kui võrrelda sama põhjapindalaga kera ja kuubikut, siis just niipalju on kera kuubikuga võrreldes väiksem. See tähendab, et hoonel on sellevõrra vähem kubatuuri, mida kütta. Inimesed, kes on elanud vastavates hoonetes, hoiavad küttekulude pealt kokku ligi 30%. Suvel toimib niisugune maja aga vastupidiselt – pakub pigem jahedat peavarju.

Hoone ümarus ei ole mitte ainult kasulik materjali kokkuhoidmise mõttes, vaid ka tugevuse ja vastupidavuse mõttes. Nende omaduste saladus peitub konstruktsioonielementide koostöös. Igasugune raskus, mis hoonele mõju avaldab, jaotub ühtlaselt kõigi detailide vahel. See ongi põhjus, miks niisugusel maja konstruktsioonil ei ole ühtegi tugiposti vaja. Talvel pole vaja karta ka suurt lund n-ö katusel, sest lume raskus pressib hoonele ühtlaselt ja muudab selle konstruktsiooniliselt veelgi vastupidavamaks.

Kupli ümarus annab hoonele hämmastava vastupidavuse ka tuule ja tormi ajal. Sellised hooned on üle elanud orkaanid ja üleujutused just tänu oma ümarale vormile. Karpmajad muutuvad samades tingimustes seevastu kas pilbasteks või tõusevad lendu. Õnneks Eestis tõelisi orkaane ei ole. Kuigi maja tuulekindlust ei uskunud minagi enne, kui veendusin selles ise siis, kui viibisin oma kiletatud kuppelkasvuhoones ühe korraliku tormi ajal. Kuna hoone on ka seest kumer, siis puuduvad hoonel nn külmad nurgad, milles soojakadu on tavaliselt kõige suurem. Õhk liigub hoones ringi loomulikult, ringjoonekujuliselt, mistõttu on hoone ala- ja ülaosas temperatuur sama,” räägib Jõgi.

Kas saab öelda, et ümar kodu ning kuppelkasvuhoone on võimelised pehmendama Eesti kliima mõjusid (Eesti kliima tähendab ju suurt küttekulu külmaperioodil ning vaid 2-3 kuu pikkust aega taimede kasvatamiseks) sel viisil, et küttekulu muutub palju väiksemaks ning kasvuhooned produktiivsemateks?

“Tänu eelistele, mis ümarhoone annab traditsioonilise elamu ees, võib see Eesti kliima mõjusid pehmendada keskeltläbi kuni 30%. Ümar kasvuhoone püüab päikest paremini kui sirgete seintega hoone. Päikesekiired saavad hoonesse siseneda tänu katusepinna kumerusele alati pea 90 kraadi alt. See soojendab ümarkasvuhoonet tunduvalt varem kui ristkülikukujulist kasvuhoonet.

Kuigi geodeetiline kuppel on suurepärane ükskõik mis hooneks, on see kasvuhooneks justkui loodud. Selle kerguse ja kumeruse tõttu on teda ideaalne katta kilega, sest isegi tuul ja lumi ei suuda kilet oluliselt kahjustada,” selgitab Jõgi.

Millised on kuppelkasvuhoone eelised võrreldes tavalise kasvuhoonega (temperatuurierinevused, mahutavus jne)?

“Esimene asi – õhu liikumine. On tõeline rõõm, kui kasvuhoones töötades ei hakka palav. Ka taimedele on hea, kui temperatuur ei tõuse üle 28 kraadi. Kuumadel suveilmadel on seda tavalise hoone puhul keeruline teostada. Hoides aknad ja ukse lahti, püsib ümarkasvuhoones temperatuur sama, mis väljas. Taimed ei armasta tegelikult liigset palavust ega niiskust. Õhuliikumise tõttu on taimede tervis aga silmaga nähtavalt parem, kui mõnes tavalises kasvuhoones.

Teiseks eeliseks on selle ehituse lihtsus. Patent on üle 50 aasta vana, mis tähendab, et kõigil on õigus seda ideed oma koduaias kasutada. Maja ehitamisega saavad hakkama kõik, kes vähegi tahavad, kasutades lihtsaid koduseid vahendeid. Ei pea omama ehitusvallas eriliselt suurt kogemust.

Geodeetilise kuppelkasvuhoone temperatuuri erinevust võiks võrrelda tavahoonega nii: kuppelhoones on suvel temperatuur jahedam ja talvel soojem.

Taimede paigutamisel tuleb kasuks teadmine, et hoonesse sisenev energia suundub põhiliselt keskele. Samuti on kupli keskel kõrgus kõige suurem. Arvan, et sinna sobiks kasvama panna tomateid või kurke või ükskõik missugust kõrget taime. Keskosa ja äärepeenart jääks eraldama ringikujuline teerada. Äärepeenrasse, mis jookseb mõõda kumerat seina ukse ühest piidast kuni selle teise piidani, võib panna kasvama, mida süda lustib. Meeles peaks pidama ainult seda, et esimesed taimed ei hakkaks tagumisi päikese eest varjama. Mida enam taimede istutamisega keskele poole tulla, seda kõrgemad taimed võiks kasvama panna.

Mõned kasutavad peenra asemel ka kaste, needki mahuvad äärtesse hästi ära. Jutt käiks keskmisest hoonest, mille diameeter võib olla kas 3,5–4,5 meetrit, see teeb pindalaks 9–15 m². Mahtuvuse mõttes on ta avar ja annab kasvuhoonele hoopis teise mõiste. Ei ole enam pea longus käimist ja ruumi töötamiseks jagub.”

Inimeste vastukaja kohta ütleb Uku Jõgi: “Iga kord, kui valmib uus kuppelhoone uuele omanikule, olen näinud inimese silmades sära ja avastamisrõõmu. See struktuur on nii haarav – korrapärane, stabiilne ja tugev. Lastele on see samuti rõõm, lemmikloomadki käivad sisse ja välja uudistama ja keelduvad hoone lähedusest lahkumast. Täiskasvanute meeled viib see kõik ühel hetkel tagasi otsekui lapsepõlves. Tekib meeldiv tuhin ja rahulolu.”

Allikas: Astraalrännak hingedefineerijate maailma

Ümarmaja Selts Facebookis.

Foto: Astraalrännak hingedefineerijate maailma

 Toimetas Ksenja Kask