Jääkristallidest kiudpilved asuvad maapinnast umbes 6-10 kilomeetri kõrgusel. Need katavad pidevalt umbes kolmandiku kogu Maast. Kiudpilvi tekitavad atmosfääri ülakihtidesse sattunud mineraalne tolm ja metalliosakesed, näitas Massachusettsi tehnoloogiainstituudi uurimus, kirjutab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi uurija Dan Cziczo uuris proove, mida kogusid uurimisaparaatidega varustatud NASA lennukid. Aastatel 2002-2011 tehti neli uurimislendu Põhja- ja Kesk-Ameerika aladel.

Kiudpilvede tekkepiirkondades lendas lennuk läbi pilve ja sel ajal läbisid jääkristallid lennukininas asuvat erilise kambrikese. Seal jää sulas ja järgijäänud tahkete osakeste koostist uuriti kohe spektromeetriga. Pärast lendu analüüsiti proove elektronmikroskoobi abil.
Rohkem kui 60 protsenti kogutud materjalist koosnes mineraalsest tolmust ja metallidest – pisikestest plii-, tsingi- ja vaseosakestest, mille kuju ja koostis viitasid, et need on pärit tööstuspiirkondadest.

Laborikatsetes on näidatud, et pilvede kondensatsioonituumaks sobivad bioloogilised osakesed – bakterite spoorid ja seeneeosed, kuid sellist materjali oli uuritud proovides ülivähe. Ilmselt tekibki suur osa kiudpilvedest tolmuosakeste ja metalliaerosoolide ümber.
Cziczo sõnul on suur osa mineraaltolmust looduslik ja pärineb kõrbetest, kuid ka inimtekkelise tolmu hulk suureneb pidevalt. Atmosfääri lendab üha rohkem põllumajandusest ja tööstusest pärinevat tolmu.
Ennustuste kohaselt suureneb tolmu hulk lähikümnenditel veelgi, sest kasvab tööstustoodang, muutub maakasutus ja suureneb kõrbete pindala. See muudab pilvede tekkimise mustreid. Muutuv pilveteke mõjutab kliimat, sest kiudpilved püüavad kinni ja peegeldavad tagasi päikesekiirgust.

Allikas: Novaator

Algallikas: Science

Foto: Wikimedia

Toimetas Mariann Joonas