USA ülemkohtus on arutlusel küsimus, kas inimese genoomi on võimalik käsitleda intellektuaalse omandina. Kohtuasi on seotud Ameerika tsiviilvabaduse ühenduse (American Civil Liberties Union) 2009. aastal esitatud hagiga, mis keskendub sellele, kas ettevõtetel peaks olema õigus patenteerida geene. USA võimud on ülikoolidele ja meditsiinifirmadele väljastanud geenide patente ligi 30 aastat ning sellel kohtuasjal võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed geeniuuringutele.

Praegu töötavad paljud erafirmad ja uurijad sellega, et isoleerida geene ning kasutada neid geneetiliste haiguste ravi uurimiseks. Weill Cornelli meditsiinikolledži andmetel on ligi 40% inimese genoomist patentidega kaetud. Konkreetselt käsitlusel olev kohtuasi on esitatud seitsme patendi kohta, mida omab USA ettevõte Myriad Genetics.

Need geenid on seotud rinna- ja munasarjavähiga ning Myriad on arendanud välja testi, mille alusel saab otsida nendest geenidest mutatsioone, mis võivad vähki haigestumise riski suurendada. Ettevõte leiab, et kuna patenteeritud geenid on nende poolt “eraldatud”, siis on need inimese leidlikkuse saadus ja sel põhjusel on võimalik neid patenteerida.

Geenid on looduse looming

Tsiviilvabaduste ühendus aga ei nõustu selle seisukohaga, öeldes, et geenid on looduse looming ja neid ei saa seaduslikult patenteerida. Kuna Myriad ei ole neid geene leiutanud, siis ei tohiks neil olla ka õigust neid patenteerida. Ühenduse advokaat Christopher Hansen leiab, et patentide süsteem loodi selleks, et toetada innovatsiooni, mitte pidurdada teaduslikku uurimistööd ning vaba ideede vahetamist, nagu on juhtunud praeguses olukorras. Teine nõustaja Daniel Ravicher lisab, et geenide patenteerimine on moraalselt solvav, kuna geenid on elu alus ja loodud looduse, mitte inimese poolt.

2010. aastal langetas New Yorgi kohus otsuse tsiviilvabaduste ühenduse kasuks, kuid otsuse edasikaebamisel on juba kahel korral õigus jäänud Myriadile. Ülemkohtu otsust oodatakse juunis ja selle tulemus võib olla kaugeleulatuvate tagajärgedega multimiljardilisele farmaatsiatööstusele. Myriad ja teised sarnased ettevõtted väidavad, et ilma patentideta jääb geneetiliste testide ja geeniravi uuringute väljatöötamine venima, kuna teadlastel ei ole võimalik tagasi teenida oma investeeringuid.

Myriadi tegevdirektor on öelnud, et lugematu arv firmasid ja investoreid on riskinud, pannes miljardeid dollareid uurimistöösse ning teaduslike avastuste väljaarendamisse, kuna neil on olnud kaitse patendi näol. Nende sõnul on patentide poolt kaitstud materjalide ja meetodite väljatöötamiseks kulunud aastaid.

On raske hinnata, millised oleks ülemkohtu otsuse tagajärjed. Kas patendiõiguse äravõtmisel põgeneks biotehnoloogiafirmad sellest uurimisvaldkonnast ning see kahjustaks teadustööd? Või viiks see uutele läbimurretele teaduses, kuna igaühel oleks vaba voli uurida ükskõik millist geeni osa?

Allikad: BBC, Huffington Post, CBC News

Foto: WIPR

Toimetas Katrin Suik