Pikalt veninud kohtulahing selle nimel, kas inimese geene saab patenteerida, on saanud lahenduse – USA ülemkohus langetas otsuse, et inimese geene ei ole võimalik patenteerida. Selle otsuse tagajärjel kaotavad kehtivuse tuhanded välja antud patendid, sealhulgas ka Myriad Genetics’ile väljastatud patent rinnavähi geeni BRCA kohta.

Kohtunik Clarence Thomas kommenteeris, et „Myriad ei loonud mitte midagi. On selge, et nad leidsid olulise ja kasuliku geeni, kuid selle eraldamine geneetilisest materjalist ei ole leiutamine“. Niivõrd ilmselge asjaolu ei leidnud aga alama astme kohtutes kinnitust, kuna biotehnoloogiatööstusel oli oht kaotada miljardeid dollareid investeeringuid ning nende advokaadid põhjendasid, et geenide patenteerimine toetaks teadustööd ja innovatsiooni.

Tegelikkuses on olukord vastupidine – geenide patenteerimine piiras teadustööd ning suurendas kulusid patsientidele ja haiglatele. Kui ülekohtu oleks võimaldanud inimgeenida patendi, siis see oleks avanud ukse kõikvõimalike geneetilist materjali sisaldavate asjade patenteerimiseks,
Ka näitlejanna Angelina Jolie täpselt ajastatud PR-kampaania hõnguline otsus eemaldada enda rinnad, kuna ta on rinnavähi geeni kandja, ei suutnud kallutada avalikkuse ja kohtu seisukohta biotehnoloogiafirmade kasuks. Biotehnoloogia- ja farmaatsiahiidude jaoks on see otsus suurte kahjudega. See tähendab, et ei ole võimalik patenteerida kõiki seemneid ja taimeid olenemata sellest, kas need on GMO, või mitte. Ning inimese geene ei ole võimalik „omada“. Sünteetiliselt loodud geene on siiski võimalik patenteerida, kuna nende puhul oleks tegemist leiutise, mitte avastusega.

Praegusel hetkel ülikõrged geneetilise testimise hinnad peaks ka ajapikku selle otsusme mõjul langema. Seni oli võimalik patendi tõttu kasutada kindlate geenide testimiseks vaid konkreetsete firmade teste. Nüüd võib iga firma uurida ja luua teste rinnavähi geeni testimiseks, ilma Myriad Genetics’ilt luba küsimata.

Korporatsioonide monopooolses maailmas ja biotehnoloogia hullumeelsuse keskel mõjub see otsus nagu sõõm värsket õhku. Suur mõju sellele otsusele on Ameerika tsiviilvabaduste ühenduse (American Civil Liberties Union – ACLU) väsimatul tööl. Kohtuasi anti nende poolt menetlusse juba neli aastat tagasi ning ühendas erinevaid organisatsioone.

Allikad: Natural News, Reuters, USA Today, ACLU

Pilt: rysefitness.com

Toimetas Katrin Suik