Tehnoloogia areneb iga päevaga ning paljud seni käsitsi tehtavad tööd automatiseeritakse. Mõnel puhul aitab see ülesannetega kiiremini, tõhusamalt ja turvalisemalt toime tulla, kuid paljud kardavad, et robotite täiustamisega võivad hakata inimeste töökohad kaduma. Kõigi muude valdkondade kõrval on roboteid hakatud kasutama ka ajakirjanduses, kuid väidetavalt pole ajakirjanikel siiki põhjust muretseda.

Esmaspäeval toimus Californias maavärin, millest kirjutas esimesena Los Angeles Times kõigest kolm minutit pärast maavärina toimumist. Selleks kasutati robotit, mis automaatselt tuvastab maavärinaid, kogub selle kohta infot USA geoloogilise vaatluskeskuse kodulehelt ning paneb selle info põhjal kokku lühikese uudisloo. Uudise peab üle toimetama ja avaldama inimesest toimetaja, seega ajakirjanikel pole vaja tunda muret, et robotid lähiajal nende töö täielikult üle võtaksid. Kõnealune robot kirjutab lisaks maavärinatele ka kohalikust kuritegevusest ning toimetajad peavad jälgima, milline roim ületab uudiskünnise.

Robot aitab infot koguda

Maavärinatest kirjutava roboti algoritmi lõi ajakirjanik ja programmeerija Ken Schwencke, kelle sõnul kasutatakse uudistetoimetustes üle maailma üha rohkem robo-ajakirjandust. Tema sõnul on teised uudisteagentuurid eksperimenteerinud algoritmipõhiste reporteerimismeetoditega näiteks spordi puhul.

Schwencke kinnitas, et roboti koostatud lugu ei asenda ajakirjanikku, vaid robot kogub ja levitab kiiresti olemasolevat infot, andes ajakirjanikule võimaluse keskenduda tähtsamatele lugudele ning tegevusele, millega robot hakkama ei saa, milleks on faktide ülekontrollimine, loo ühtlustamine ja toimetamine ning sündmuspaigal kohapeal reportaaži tegemine. Schwencke leiab, et robot säästab inimeste aega ning see muudab ajakirjanduse valdkonna ka põnevamaks.

Robo-ajakirjanduse plussid ja miinused

Roboti loodud esialgne uudis oli lühike teadaanne toimuvast maavärinast, kus mainiti ära selle tugevus, toimumisaeg, toimumispaik ja epitsentri kaugus tähtsamatest linnadest. Ajakirjanike sõnul ei olegi roboti töö kirjutada põnevaid lugusid, vaid vahendada kiiresti esmast infot, et lugejad saaksid kohe teada, kas keegi sai viga ja kas midagi hävines. Päeva jooksul võivad toimetajad lugu muuta, sinna lisada uut infot ning teha sellest põhjalik lugu – käesolevat maavärina uudist oli lõpuks muudetud 71 korda.

Robo-ajakirjanduse plussiks loetakse selle kiirust, võimet filtreerida välja tühiseid sündmusi, mida pole mõtet kajastada, ja oskust leida sünonüüme, mis muudavad teksti mitmekesisemaks. Selle piiranguteks on võimetus hinnata tekkinud kahju, intervjueerida eksperte ja hinnata loo erinevate tahkude teemakohasust. Schwencke nendib, et robot loob mõnikord ka valeloo, toetudes valehäirele või rikkele USA geoloogilise vaatluskeskuse süsteemis.

Allikad: Slate, BBC

Foto: slate.com

Toimetas Marlen Laanep