Kas meie kauged eellased pidasid sõdu? Paljud antropoloogid peavad seda tõenäoliseks, sest inimahvid võivad olla vägivaldsed ning paljud loodusrahvad on üsna sõjakad, ent samas pole arheoloogilisi tõendeid, et inimese eellased oleks omavahel sõdinud, vahendas TÜ teadusuudiste portaal Novaator sõdade päritolu kohta tehtud uuringut.

Paljude praeguste küttide ja korilaste hulgas on konfliktid pigem haruldased. Vajadusel makstakse kätte sugulastele-sõpradele, kuid suguharud omavahel sõdu ei pea. Sestap võib inimese sõjakus olla tekkinud üsna hiljuti, väitis ajakirjas Science ilmunud uurimus.

Turu Åbo akadeemia antropoloogid Patrik Söderberg ja Douglas Fry kogusid andmeid loodusrahvaste kohta, kes on kütid ja korilased ehk elavad inimese iidsete esivanemate kombel. Uurijate kinnitusel on umbes 90 protsenti kogu inimese olemasolust kulgenud sarnase elukorralduse järgi.

Teadlased koondasid kõik teadaolevad vägivallajuhtumid ja ilmnes, et neid oli üsna vähe. 85 protsendil juhtudest oli ohver sama hõimu liige. Põhjuseks oli peredevaheline vaen või üleaisalöömine. Samuti tapeti võõraid – näiteks laevahuku üle elanud madruseid. Uurijad järeldasid, et sõda on evolutsioonis väga hiljutine nähtus ja sai alguse ilmselt pärast põlluharimise tekkimist, kui inimesed muutusid paiksemaks. Nii et juuresoleval fotol olev sõjakas ahv, kes on pärit Stanley Kubricku filmist “2001: kosmoseodüsseia” (1968), kinnistab vaid üldlevinud teooriat selle kohta, et inimene on juba loomult sõjakas olend, mis ei tarvitse aga sugugi tõsi olla.

Uurimuse kriitikud aga leiavad, et Söderberg ja Fry oleks pidanud kasutama andmeid paiksete loodusrahvaste kohta. Kindlat ala asustavate hõimude puhul on tõenäoline, et hakatakse himustama näiteks naabrite rikkalikke marjametsi ja soovitakse neid vägivallaga endale saada.

Allikad: Novaator, Scientific American, Science, The Independent

Foto: blogs.scientificamerican.com

Toimetas Ksenia Kask