Juba pikka aega on vaieldud selle üle, kui tugev argument peaks pealtnägija tunnistus kohtu jaoks olema. Kui tihti arvatakse, et inimese mälu lihtsalt pole väga usaldusväärne, siis uus uuring näitab, et väga oluline on tunnistaja puhul veel üks faktor – ärevus.

Ajakirjas Psychological Science ilmunud uuringute kohaselt mõjutab ärevus märkimisväärselt inimese võimet tunda ära nägusid ja eristada sõnu. Uuringu käigus korraldatud esimese katse puhul paluti inimestel hingata läbi maski, kust tuli kas harilikku õhku või süsihappegaasiga rikastatud õhku. CO2-rikka õhu hingamine on teaduskatsete puhul tunnustatud meetod ärevuse esilekutsumiseks.

Seejärel tuli katseisikutel eristada sarnase kõlaga häälikuid ning öelda, millal oli tegemist sõnaga “gift” ning millal “kift”. Harilikku õhku hinganud inimesed said selle ülesandega hakkama, eristades sõnu enamikul juhtudest. Suuremaid süsihappegaasi koguseid hinganud inimesed sooritasid testi aga märkimisväärselt halvemini.

Teise katse puhul kontrolliti samasugustel tingimustel inimeste võimet eristada nägusid. Siinkohal ilmnes, et raskusi tekkis ennekõike siis, kui ärevuses inimene pidi ütlema, kas nähtud näod on ühe ja sama inimese omad või mitte.

Allikad: ERR, APS

Foto: scienceline.org

Toimetas Maarja Aljas