Foto: cottonbro / Pexels

Uued teaduslikud uuringud näitavad, et enamikul inimestel võib varasematest viirustest olla välja kujunenud resistentsus.

Esimeses uuringus leiti, et Sars-Cov-2 viirus (COVID-19) on viis korda levinum, kui seni arvati ja viis korda vähem surmav.

Zürichi ülikooli kliinikumi teadlaste poolt läbi viidud uuringus vaadeldi “SARS-CoV-2 süsteemse ja limaskesta antikehade sekretsiooni kerge ja raske COVID-19 ajal”. Selles leiti, et SARS-CoV-2-spetsiifilised antikehad ilmuvad ainult kõige raskematel juhtudel ligikaudu ühel juhul viiest.

Autorid järeldavad, et enamikul kergetest COVID-19 juhtudest puuduvad antikehad. Kuid arvestades diagnostiliste testide ebatäpsust ja hästi dokumenteeritud kalduvust kliinilise vaatluse teel haigust üle diagnoosida, näib teine ​​võimalik seletus olevat, et antikehad puudusid, sest uuritavad polnud kunagi SARS-CoV-2-ga nakatunud. COVID-19 ja uuritavate “kerged” külmetussümptomid olid tingitud mõnest teisest patogeenist, näiteks külmetusest. 

Kui autorite hinnang on õige, võib see tähendada, et SARS-CoV-2 nakatumiste surmavusmäär (IFR) on tegelikult palju madalam. Kui 80% nakatunutest ei produtseeri antikehi, on viirus levinud palju laiemalt, kui tavaliselt arvatakse. See langetab tõenäoliselt omakorda märkimisväärselt nakatumiste surmavusmäära.

Algstaadiumis hindas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) viirusesse nakatunute letaalsusriskiks koguni 3,4%. Sellel näitajal põhinevad mudelid on aga äärmiselt ebatäpsed.

Paljud eksperdid, näiteks professor John Ioannidis Stanfordist ennustasid, et kui laiaulatuslikud rahvastikuuuringud lõpetatakse, selgub et WHO nakatunute letaalsuskordaja on vale.  

Paistab, et eriarvamusel olevaid eksperte toetavad seroloogilised uuringud, milles otsiti erinevate maailma piirkondade vereproovidest SARS-CoV-2 antikehi ja mis viitasid korduvalt sellele, et nakatunute surmavusmäär on ligikaudu 0,3%, erinedes WHO esialgsest hinnangust 3,4%.

Jaapanis, Islandil ja Los Angeleses oli nakatunute surmavusmäär vahemikus 0,06–0,4%. See on sama, mis hooajalise gripi korral.

Nende uuringute tulemusel on USA Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse (CDC) uus hinnanguline nakkuste surmavusmäär vahemikus 0,26–0,4%. See on ligikaudu 1/10 algsest hinnangust.

Teises uuringus leiti, et kuni 60% inimestest võivad olla SARS-COV-2 suhtes osaliselt resistentsed, ilma et oleks sellega kunagi kokku puutunud: 

“Oluline on see, et tuvastasime SARS-CoV-2-reaktiivsed CD4 + T-rakud umbes 40–60% kokkupuuteta isikutel, viidates ristreaktiivsetele T-rakkude äratundmisele  külmetust põhjustavate koroonaviiruste ja SARS-CoV-2 vahel.”

Teisisõnu, suur hulk inimesi võivad olla selle viiruse suhtes immuunsed või resistentsed, sest nad on varasemalt läbi põdenud sarnaseid koroonaviiruseid.

See ei pruugi olla üllatav, arvestades koroonaviiruste tihedat seost. See on ka indikaatoriks, et viirus, mis teadaolevalt on enamikul juhtudest kahjutu, pole väga unikaalne ega ka kohutavalt ohtlik.

Jätkuvalt tuleb esile tõendeid, et COVID-19 ohu esialgsed hinnangud olid tugevalt liialdatud.

Allikad: Off-Guardian, lingid teksti sees

Foto: cottonbro / Pexels

Tõlkis Teilo T. London