Foto: Alain r / Wikimedia Commons / CC BY-SA 2.5

Põhja-Carolina Chapel Hilli ülikooli füüsikaprofessor Laura Mersini-Houghton ütleb ülikooli lehel avaldatud uudises, et tal on matemaatilised tõendid selle kohta, et mustade aukude olemasolu pole üldse võimalik. Teadlased on pikka aega üritanud tõestada selle „matemaatilise kurioosumi“ võimalikkust ja tänapäeva kosmoloogias valitseb üldtunnustatud teadmine selle kohta, et enamiku galaktikate keskmes on ülimassiivsed mustad augud. Mersini-Houghton seevastu on asunud nüüd musta augu teooriat ümber lükkama.

Mersini-Houghtoni teooria lähtub kahest kesksest kosmoloogia teooriast – Einsteini relatiivsusteooriast  ja kvantfüüsika teooriast, mis on omavahel vastuolus. Kui kvantfüüsika põhimõtte järgi ei saa mis tahes energia universumis iial kaduda, siis Einsteini relatiivsusteooria ennustab mustade aukude moodustumist. Aga Mersini-Houghton tõlgendab „informatsioonikao paradoksi“ nii, et see paneb teadlased ruumi ja aja suhteid ning universumi tekkelugu ümber hindama, kinnitab ülikooli teadaanne.

“Ma olen oma avastusest siiani šokis,” ütleb Mersini-Houghton oma avalduses. “Me oleme uurinud seda probleemi üle 50 aasta ja selline lahendus annab meile rohkelt mõtteainet,” tõdeb ta. Praegu tunnustatud teooriad oletavad, et must auk tekib tähe kollabeerumisel oma eluea lõpus, kui tähe sisemusse suunatud gravitatsioonijõu ja tuumareaktsioonidest tekkiva rõhu tasakaal saab rikutud. Stephen Hawking  tõestas, et mustad augud vabastavad kiirgust ja Mersini-Houghtoni teooria lähtub Hawkingi ideedest. Ta väidab, et kui tähed paiskavad välja kiirgust, siis kaotavad nad ühtlasi ka nii suurel määral oma massist, et neil pole piisavalt tihedust musta augu tekitamiseks.

“Füüsikud on üritanud aastakümneid ühendada Einsteini relatiivsusteooriat ja kvantteooriat, aga see teooria seob kaks erinevat lähtepunkti sujuvalt kokku,“ ütleb Mersini-Houghton, “ja see on suur asi.“

Allikad: The Week, Daily Mail, Universe Today, MNN

Toimetas Ksenia Kask