Futurist Ray Kurzweil usub, et paarikümne aasta jooksul areneb tehnoloogia nii kaugele, et inimesed saavad laadida oma mõistuse arvutisse, muutudes digitaalselt surematuks. Juba praegu astutakse samme sellise tuleviku suunas ning lähitulevikus võivad inimestel olla digitaalsed versioonid endast, mis korraldavad isikute igapäevaelu, aitavad neil langetada tarbimisvalikuid ja isegi lohutada lähedasi inimese surma puhul.

Acceleration Studies Foundationi asutaja ja futurist John Smart ennustab, et maailm liigub kiiresti digitaalsete teisikute poole, mis on arvutipõhised versioonid luust ja lihast inimestest. Need teisikud koguvad, organiseerivad ja analüüsivad inimeste kohta käivat infot, õppides selgeks nende huvid ning väärtushinnangud ja arvestades nendega erinevate otsuste langetamisel. Smart usub, et ühel päeval suudavad need digiteisikud muutuda üha enam enda originaalversiooni sarnaseks, pidades vestlusi ning kasutades nägusid, mis on suutelised jäljendama inimemotsioone.

Juba praegu võib leida internetist inimeste kohta piisavalt infot, et panna kokku nende profiil: millised on nende huvid, vaated, veendumused, mida nad tarbivad ja väldivad, milliseid trajektoore pidi nad iga päev liiguvad jne. Samuti on olemas erinevad rakendused, mis aitavad korraldada kasutajate igapäevaelu, lähtudes minevikus langetatud otsustest. Smarti sõnul aga on digitaalsetel teisikutel täispotentsiaali rakendamiseks vaja kahte olulist edasiarendust – head vestluslikku kasutajaliidest ning semantilisi kaarte.

Semantilistele kaartidele toetuvad programmid

Inimkõnet suudavad mõista juba mitmed tehnoloogiad, näiteks Apple’i Siri ja Microsofti Cortana. Samuti tuleb silmas pidada, et tänavu suvel läbis esimest korda Turingi testi programm Eugene Goostman, mis suutis veenda 33% kohtunikke, et tegu on päris inimese, mitte arvutiprogrammiga. Olemas on ka IBM-i Watson, mis firma sõnul “muutub aina targemaks”. Nii Siri, Cortana kui ka Watson toetuvad semantilistele kaartidele, mis esindavad infos ja eriti keeles esinevaid suhteid ning mida pidevalt täiustatakse.

2013. aastal üllatas Google uuendusega, mille abil telefon suudab mõista asesõnu, eristada vestluses mainitava sugu (he/she) ning sooliste viidete abil pakkuda informatsiooni eelnevalt mainitud isiku kohta. See tähendab, et inimkõnet mõistvad programmid on juba üsnagi heal tasemel olemas ning need muutuvad üha “targemaks”.

Smart usub, et digitaalsete teisikute täiuslikuks töötamiseks peavad need saama ligipääsu kogu oma kasutajainfole, omama tipptasemel vestluslikku kasutajaliidest, semantilisi kaarte ning ka väärtushinnangute kogu ehk valuecosm’i. Viimane analüüsib inimese kohta käivat infot ning moodustab inimese huvide ja väärtuste arhiivi, mille põhjal digitaalne teisik hakkab inimese asemel vestlema ning otsuseid langetama. Näiteks võib teisik aidata poes langetada ostuvalikuid, lähtudes sellest, kas inimesele on tähtis tervislik toitumine, toodete koostis, ettevõtte poliitika või odavaim hind.

Kas digiteisik on turvaline?

Digitaalse teisiku loomiseks ning ülalhoidmiseks vajalik info kogumine ja hoiustamine toob aga kaasa probleeme digitaalse privaatsuse valdkonnas. Kui teisikul on ligipääs inimese tervise, panga, hariduse jt andmetele, võib turvaaukude kaudu sattuda tundlik info valedesse kätesse. Samuti on kõige tõenäolisem, et digitaalseid teisikuid hakkavad võõrustama suurfirmad, mis võivad antud infot müüa reklaamiagentuuridele või väljastada erinevate riikide luureasutustele. Smarti sõnul muutub privaatsus teisejärguliseks, seni kuni inimesed tunnevad, et neil on tehnoloogia üle tugev kontroll.

Selliste tehnoloogiaarengute puhul on alati küsimuseks see, kui palju aega läheb nende loomiseks ning igapäevaellu jõudmiseks. Smart usub, et digitaalteisikute toimimiseks vajalikud tehnoloogiad saavad täiustatud viie aasta jooksul. Sellise hinnanguga võivad aastaks 2040 olla noored täiskasvanud harjunud mõttega, et iga nende mõte ja samm on sünnist alates talletatud digitaalsesse infovaramusse, mille põhjal luuakse neile personaalne agent ehk digiteisik, mis elab ja kasvab koos nendega ning jääb neid asendama ka pärast surma.

Allikad: Business Insider, The Daily Mail

Foto: csglobe.com

Toimetas Marlen Laanep