Poest koju ja prügikasti — see on meie argipäeva iseloomustav eluring. Väheseid tarbeesemeid valmistatakse vastupidavaks, kuna kommertskaubanduse peavool liigub aina agressiivsemalt ühekordse kauba tootmise suunas. Ühekordset mõttemalli võib välja vabandada mitmeti: mul hakkabki eluaegsete esemetega igav; 5€ eest ostetud asi võibki enne kasutamist katki minna; ma ju sorteerin prügi… Paraku ei muuda see aga tarbimiskultuuri karmi reaalsust, et 99% ostetud kaupadest satub prügikasti juba pool aastat pärast ostu sooritamist. Nendest jäätmetest kõigest 13.5% töödeldakse ümber ning saadetakse uuesti ringlusesse, kirjutab Gorilla blogi.

Prügi tulle?

Mis siis ülejäänud prahist saab? Ligikaudu pool globaalsest prügist hävitatakse põletades. See kaotab küll prügiprobleemi silme eest, kuid toob meid uue keskkonnariskini: nimelt 5% kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi emissioonidest vallanduvad prügi põletamise tagajärjel. Seaduslik prügi põletamine on küll nii temperatuuri, koguste kui materjalide osas tugevalt reguleeritud, kuid jäätmete sel moel likvideerimine ei ole kahjuks ainult põletusjaamade pärusmaa.

Statistika kohaselt satub ligi 90% arenguriikide prügist kas juhuslikele improviseeritud prügimägedele või põletamisele. Just vaesemad riigid ja madalama või puuduva sissetulekuga leibkonnad on prügikäitlemise osas kõige haavatavam sihtgrupp, kuna korrektse käitlemise jaoks ei tagata populatsioonile ei teadmisi ega võimalusi. Tihti on kõige madalama sissetulekuga inimesed need, kes elavad prügijaamade kõrval ning teenivad linna ümbertöötlemise ringlust käsitsi prügimägedel prügi sorteerimisega, olles nii võimalike haiguste ja terviseriskide riskigrupis.

Käidelda tuleb õigesti ja ohutult

Kuniks riigid ja omavalitsused ei leia võimalusi oma jäätmeid ümber töödelda, peab suur osa elanikkonnast endiselt terviseriskide keskel elama. Tänase seisuga jääb lausa 91% kogu maailma plastikust ümber töötlemata — meeletud 8 miljardit tonni plastikut reostab veekogusid ja maapõue, selle asemel, et materjali taaskasutada ning ringlusesse saata. Prügimägede ja prügipõletamise vähendamine võivad saada reaaluseks ainult suurendatud ümbertöötlemise ja tarbimiskultuuri muutumise kaudu.

„Ebakorrektselt käideldud jäätmed reostavad maailmamerd, ummistavad jõgede väljavoolu ja tekitavad üleujutusi, levitavad haiguseid, kahjustavad loomade hingamisteid ning mõjutavad majanduslikku arengut, eeskätt turismiga,“ kommenteeris prügikäitluse olulisust Sameh Wahba, Maailmapanga direktor linna- ja territoriaalse arengu, katastroofiriski juhtimise ja vastupidavuse osas.

Maailmapanga What a Waste 2.0 aruande järgi genereeritakse maailmas iga-aastaselt 2.01 miljardit tonni tahkeid jäätmeid, millest vähemalt 33% käideldakse keskkonnale ebaturvalisel moel. Aruande prognooside kohaselt võib iga-aastaselt genereeritud prügi kogus suureneda järgmise 30 aasta jooksul lausa 70% ning jõuda 3.40 miljardi tonni prügini, seda peamiselt kiire linnastumise ja populatsiooni kasvu tõttu.

Suurimad prügitootjad ja -käitlejad

Tänasel päeval toodab kõige rohkem jäätmeid Ida-Aasia ja Vaikse ookeani piirkond, ligikaudu 468 miljardit tonni aastas. Kõrge majandusliku heaoluga riigid moodustavad maailma rahvastikust vaid 16%, kuid toodavad enam kui kolmandiku maailma prügist, 34% kõigist tahketest jäätmetest.

See-eest on kõrgema sissetulekuga riikides ka ümbertöötlemine levinud — enam kui 33% nendest jäätmetest võetakse pärast ümbertöötlemist uuesti ringlusesse. Heaks näiteks on Rootsi, kus ümbertöötlemine on nii kõrgel tasemeni jõudnud, et riigis on prügi väheks jäänud ning ümbertöötlemismasinavärgi tööshoidmiseks pakub Rootsi ka teistele riikidele prügikäitlemise teenust. Eestis töödeldakse ümber umbes 28% jäätmetest, samas arenguriikides jääb see näitaja kõigest 4% ligidale.

Tegemata töö hind

Jätkusuutliku prügikäitlemise tagamine peab olema valitsuste poolt tagatud. Veel tänaselgi päeval kipuvad omavalitsused prügiprobleemide osas silmi kinni pigistama, kuid paraku on see tegemata töö kriitilise tähtsusega. Paljudes omavalitsustes võib prügikäitlus olla eelarve kõige suurem kuluartikkel, kuid see on oma hinda väärt — jätkusuutlik prügikäitlusprogramm on majanduslikult oluliselt väiksem koorem kui traagiliste tagajärgedega tegelemine nii tervise- kui keskkonnahoius.

“Prügikäitlus on kõikide asi. Efektiivse ja konkreetse käitluse tagamine on kriitiline ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks,“ kommenteeris Maailmapanga vanemdirektor Ede Ijjasz-Vasquez. “Käitlemata, hooletult põletatud või improviseeritud prügimäele jäetud jäätmed kahjustavad inimeste tervist, keskkonda ja kliimat ning pidurdavad üheaegselt nii vaesemate kui rikkamate riikide majanduskasvu.“