Lapsed oskavad täiskasvanute emotsioonide väljendusi väga täpselt jälgida väga varajasest elueast alates, reageerides eriti just negatiivsete emotsioonide väljendamisele. Aga kas nad saavad aru, kui me emotsioone teeskleme? Concordia ülikooli psühholoogiateadlased Sabrina Chiarella ja Diane Poulin-Dubois otsustasid seda uurida ning nende töö tõestas, et juba beebid näevad teeseldud emotsioonidest paremini läbi, kui seni arvatud.

Beebid on tavaliselt umbes üheksandaks elukuuks õppinud näitama välja suurt hulka erinevaid emotsioone, mis võivad varieeruda väga kiiresti ühest äärmusest teise. Järk-järgult õpivad nad enda emotsioonide labiilsust paremini kontrollima ning samas kasvab ka nende võime mõista teiste inimeste emotsioone enda ümber. Umbes 12 kuu vanusena on lapsed teadlikud inimeste emotsioonide väljendustest ning suudavad neid seostada emotsioonide aluseks olevate tunnetega.

Töö eesmärk oli välja uurida, kas imikud reageerivad samal moel põhjendamata emotsioonidele (näiteks murelikkus positiivse kogemuse järel), kui nad reageerivad põhjendatud emotsioonidele (murelikkus negatiivse kogemuse järel). 15 ja 18 kuu vanustele lastele näidati näitlejat, kes väljendas emotsionaalsed reaktsioone. Ühe grupi puhul olid need püsivalt põhjendamatud, st ei läinud emotsiooni esile kutsuva sündmusega kokku, ning teise grupi puhul näidati neile põhjendatud emotsionaalset reaktsiooni. Näiteks oli näitleja õnnetu, kui talle anti soovitud mänguasi või rõõmus, kui vigastas enda sõrme.

Teadlased vaatlesid beebide puhul seda, kui kaua nad olukorda vaatasid ning milline oli nende empaatiline reaktsioon. 18 kuu vanused lapsed said ilmselgelt aru, kui näos väljenduv emotsioon ei sobinud olukorraga kokku. Kui emotsioon sobis olukorraga, siis näitasid nad välja suuremat empaatilist tagasisidet.

See töö tõestas seda, mida paljud tähelepanelikud vanemad teavad juba ammu: beebisid ei saa panna uskuma, et valu tekitav olukord võib olla meeldivate tagajärgedega. Täiskasvanud püüavad tihti lapsi kaitsta, manades negatiivse kogemuse järel näole naeratuse. Kuid juba kõigest 18 kuu vanustena saavad lapsed tegelikult juba suurepäraselt aru, millised emotsioonid erinevate sündmustega kokku sobivad.

Nooremas vanusegrupis, 15 kuu vanuste beebide puhul, ei olnud eristamisvõime nii hea, mis näitab et selles vanuses empaatiline võime seostada emotsioone ja näo miimikat, alles areneb. 18 kuu vanused beebid aga jälgisid hoolikalt näitleja nägu, kontrollisid sageli, milline on nende eest hoolitseva inimese reaktsioon ning näitasid empaatiat välja ainult sel juhul, kui näitleja emotsioon läks olukorraga kokku.

Uuringut läbi viinud teadlane ütles: “Võime tuvastada kurbust ning sellele reageerida on evolutsiooni tulemus. Selleks, et sotsiaalses maailmas edukalt hakkama saada, peab imikutel arenema välja võime mõista teiste käitumisest.“ Beebide võime panna kokku emotsionaalset reaktsiooni tegeliku sündmusega on adaptiivne. Nooremad lapsed reageerivad pigem negatiivsetele tundeväljendustele, kuna see on nende jaoks hoiatussignaal.

Teadlased püüavad edasi uurida seda, kas imikud on valmis õppima inimeselt, kes on emotsionaalselt ebausaldusväärne.

Vaata videot:

Allikad: Parent Herald, Online Library, Seven Counties

Foto: ekraanikuva

Toimetas Katrin Suik