Iirimaa Dublini Trinity kolledži ja Šotimaa Edinburghi ja St Andrewsi ülikoolide zooloogid kogusid kokku erinevad uurimused, kus vaadeldi, kui ruttu suudavad eri loomaliikide silmad sinna jõudvaid signaale töödelda .Ilmnes selge seos keha suuruse ja silmade töökiiruse vahel, näiteks väiksemate loomade nägemine lubab neil maailma näha aegluubis ja näha paljusid pisiasju, mida suuremad loomad tähele ei pane, vahendab TÜ teadusuudiste portaal Novaator.

Näiteks töötavad kuldnokkade silmad erakordselt kiiresti.  Tõenäoliselt aitab eriline nägemismeel lindudel ära hoida kokkupõrkeid parve sees.

Tuli välja ka, et mõnedel kärbseliikidel töötab nägemine neli korda kiiremini kui inimesel. Kõige aeglasem on kõigusoojaste nahkkilpkonnade ja angerjate nägemine.

Väledaid silmi peab toetama kiire aju, muidu pole supernägemisest kasu. Kärbsed on küll tillukesed, kuid nende aju suudab ülikiireid otsuseid teha. Meie mõistes tähendab see aga aegluubis nägemist.

Uurimuse autori Trinity kolledži teadlase Andrew Jacksoni sõnul on ka inimeste nägemismeel üsna erinev. Paljude sportlaste nägemistaju on väga kiire ja kogenud väravavaht näeb palli tõenäoliselt enne teisi.

Allikas: Novaator

Originaaluuring: Animal Behaviour

Foto: mobilebeat.com

Toimetas Mariann Joonas