Raha säästmine on tähtis teema nii üksikisiku kui ka riigi tasandil ning mõnikord ollakse säästmise nimel nõus ka äärmuslike meetmetega. Üks 14-aastane poiss aga avastas omapärase nipi, mis säästaks USA valitsusele 400 miljonit dollarit aastas. Lahendus peitub mitte paberi, vaid tindiga kokkuhoidlikult ümber käimises.

Suvir Mirchandan on huvitunud graafilisest disainist ning tegi tähelepaneku, et tihti räägitakse paberi säästmisest, pööramata tähelepanu tindi kasutusele. Ometi on trükkimisel kasutatav tint kallim: ligi 30 milliliitrit Hewlett-Packardi printeritinti maksab lausa kaks korda rohkem kui sama kogus kuulsat Prantsuse lõhnaõli. Mirchandan uuris välja, et kõigest ametliku kirjafondi muutmisega saaks USA valitsus säästa 400 miljonit dollarit aastas.

Kõigepealt uuris Mirchandan koolis jagatavaid trükiseid, et kindlaks teha, milliseid fonte kasutatakse kõige tihedamini ja milliseid tähti esineb kirjapildis kõige enam. Seejärel arvutas ta arvutiprogrammi abiga välja, kui palju tinti kulub nelja populaarsema fondiga kirjutamisel. Ta võrdles fonte Garamond, Times New Roman, Century Gothic ja Comic Sans ning leidis, et kuigi Times New Roman on enimkasutatav font, säästaks Garamondile ümberlülitumine tema koolile 21 000 dollarit aastas. Põhjus on imelihtne: Garamond on veidi õhem ning seega kulub sellele märkamatult 24% vähem tinti.

Mirchandani õpetajad julgustasid teda oma uurimust saatma ajakirja Emerging Investigators, mis keskendub põhi- ja keskkooliõpilaste uurimuste avaldamisele. Artikkel äratas tähelepanu ja ajakirja toimetajad soovitasid noormehel välja uurida, kas sama nippi saaks rakendada ka riiklikul tasemel raha kokku hoidmiseks.

Võrreldes viite riiklikust trükkimisametist (Government Printing Office) saadud dokumenti, leidis Mirchandan, et üleminek enimkasutatud Times New Romanilt ja Century Gothicult õhemale Garamondile säästaks kokku 400 miljonit dollarit aastas. Sellest 136 miljonit säästaks föderaalvalitsus ning 234 miljonit osariikide asutused.

Vaatamata sellele, et Mirchandan leidis lihtsa mooduse raha säästmiseks, ei ole tema kool otsustanud oma ametlikku kirjafonti muuta, rääkimata valitsusasutustest. Mirchandani see ei heiduta, sest ta mõistab, kui raske võib olla muuta oma harjumusi, ent ta kutsub üles igaüht muutma oma tindikasutust säästlikumaks. Me võime kasutada ümbertöödeldud paberit ja trükkida selle mõlemale poolele, kuid suuremaks rahasäästmiseks peaks me harjuma kasutama ka õhemat kirja.

Allikad: Huffington Post, CNN, ABC News

Foto: technobuffalo.com

Toimetas Marlen Laanep