Foto: viarami/ pixabay.com

See, et kurat on tavaliselt väikestes detailides või ridade vahel peidus (kui täpselt järele vaadata) on üldtuntud elutarkus. Kuid koroonavaktsiini puhul ei tundu keegi sellest eriti hoolivat. Väsinud lockdownist ning uimastatud kasutoovat rohtu lubava poliitika ja meedia poolt, on paljud inimesed valmis endale seda süstida laskma – vaktsiini pimesi usaldades ja ilma põhjalikult järele mõtlemata, kindlas usus, et see on turvaline ja mõjuv, kirjutab Austria väljaanne Wochenblick.

Farmaatsiatööstus näib tuginevat asjaolule, et väga vähesed inimesed tegelevad võimalike kõrvalmõjudega põhjaliku järele uurimisega. Kes see loeb kaasas olevat infolehte – eriti kui tegemist on ühe kaitsesüstiga? Senikaua, kuni toimeaineid on juba mitmeid aastaid katsetatud ja ainult minimaalne osa patsientidest soovimatutest kõrvalmõjudest puudutatud on, pole see eriti suur probleem.

Šokeeriv käibelevõtmise protokolli sisu

Seda tähelepanuväärsem on see, et kiirkäigul leiutatud eksperimentaalses vaktsiinis, mis arendati välja suure raha ja poliitilise survega koroona vastu, ei paista ei tavakodanikke ega ka tuntud meediakanaleid huvitavat see, mida siis elanikkonnale tegelikult sisse süstitakse. Vähemalt üks inimene on seda siiski uurinud: Kasseli (Saksamaal) arst ja statistik Zacharias Fögen näris end läbi 376-leheküljelise ametliku protokolli, kus uuriti Covid-19-vaktsiini turvalisust ja tagajärgi/efektiivsust. See on üks tsentraalne dokument, mille tootjaduo Pfizer ja BioNTech esitasid USA toidu- ja ravimiametile FDA-le kinnitamiseks. Fögen analüüsis nii seda kui ka teadusajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud artiklit leht lehe haaval ja on sellest sisust lausa šokeeritud (tema analüüsi leiad SIIT).

Kiire meditsiiniline sekkumine on vajalik

Juba ainuüksi sõna eluohtlik esineb väga palju kordi. Ei mainita aga mitte ükski kord, et vaktsineerimine näitas 44-l 44 000-st tegelikke eluohtlikke kõrvaltoimeid, mis vastavalt protokolli määratlusele nõudsid kiiret meditsiinilist sekkumist. Esitatud testitulemustest selgus vaid see, et vaktsineerimine suutis raskeid koroonainfektsioone tervelt kolm korda ära hoida. See tähendab: üle 7000 kaitsesüsti saanud inimesest sai ainult üks sellest efektist kasu. 84 protsenti näitavad rohkem või vähem tõsiseid reaktsioone vaktsiinile. Samuti teatati, et kuni 84 protsendil katsealustel avaldusid vaktsineerimisega seotud soovimatud kõrvalnähud. Eriti nooremad inimesed ja teise vaktsineerimisannuse saanud katsealused teatasid osaliselt rasketest kahjustustest igapäevases elus.

Kaitse 1 protsendile vaktsineeritutest

Kuid ka vaktsineerimise positiivne mõju on kõike muud kui veenev: 18 000 inimesest kaitses vaktsineerimine ainult 154 inimest – see on vähem kui 1 protsent vaktsineeritutest. Fögen jõuab järeldusele, et tõestatud vaktsineerimisreaktsioonide ja kõrvaltoimete tõttu ei ole oodata (ja ka mitte tõestatud) tervisesüsteemi koormuse vähenemist ja ta esitab sellepeale ketserliku küsimuse: miks me üldse vaktsineerime?

Vaevalt laseb keegi, kes on vaadanud seda videot koos vastava taustainformatsiooniga EpochTimes/frontal+ kanalit, Pfizeri/BioNTechi vaktsiini endale vabatahtlikult ja kõhklemata süstida. Ametlik meedia vaikib – teadaolevatel põhjustel. Siiani on Fögeni murettekitavat analüüsi kajastanud vaid üksikud vabad meediakanalid (näiteks siin).

Kas vaktsiin on nii ohtlik nagu see viirus ise?

Tegelikult näib üha enam, nagu oleks vaktsineerimine vähemalt nii sama ohtlik kui see viirus ise – ainult selle erinevusega, et poliitikud on äkki valmis surnuid ja raskeid haigeid kui vältimatult kaasnevat kõrvalmõju aktsepteerima. See on veelgi hämmastavam arvestades seda, et koroonakriisis on just inimelu kaitsmine seatud kõigi asjade mõõdupuuks ja üldiseks sihiks – isegi sedavõrd, et selle jaoks aktsepteeritakse kogu ühiskonna majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist hävitamist.

Allikad: Wochenblick, NEJM, lingid artikli sees

Tõlkis ATCG Tõlkebüroo