Foto: Edward Jenner/ pexels.com

Teadusajakiri The Lancet avaldas jaanuaris uuringu ”SARS-CoV-2 edasikandumine täielikult vaktsineeritud isikute seas”, millest selgub, et vaktsiinidest pole viiruse leviku takistamisel kasu. Kuigi peavoolu meedia koos nn staarteadlaste ja staararstidega on juba tükk aega korrutanud mantrat, et vaktsiinidest on kasu sümptomaatiliste ja raskete haigestumiste ärahoidmisel, mille tulemuseks on haiglaravile ja intensiivraviosakonda sattumiste arvu vähenemine, siis reaalsed näited ja uuringud üle maailma selle väite kasuks ei räägi.

Ühendkuningriigi teadlaste Anika Singanayagami ja tema kolleegide läbiviidud kohortuuring (st uuritav grupp valitakse mingi konkreetse ühise parameetri alusel) SARS-CoV-2 leviku kohta kogukonna vaktsineerimata ja vaktsineeritud isikute seas annab olulist teavet, mida tuleb vaktsineerimispoliitika ümberhindamisel arvesse võtta. See uuring näitas, et vaktsineerimise mõju SARS-CoV-2 ringlevate variantide levikule ei erine oluliselt vaktsineerimata inimeste seas avalduvast mõjust.

USA jt riikide kohustusliku vaktsineerimise teaduslik põhjendus tugineb eeldusele, et vaktsineerimine takistab viiruse edasikandumist teistele inimestele, mille tulemuseks on “vaktsineerimata inimeste pandeemia”. Kuid tõendid COVID-19 läbimurdelistest nakkustest täielikult vaktsineeritud tervishoiutöötajate seas Iisraelis, kes omakorda võivad selle nakkuse oma patsientidele edasi anda, nõuab vaktsineerimispoliitika ümberhindamist, nimelt praegu vaktsineerimata tervishoiutöötajaid vallandatakse.

Tõepoolest on üha rohkem tõendeid selle kohta, et viiruse tipptiitrid kopsude ülemistes hingamisteedes ja kultiveeritav viirus on vaktsineeritud ja vaktsineerimata isikutel sarnased.

USA haiguste tõrje ja ennetamise keskuste hiljutine COVID-19 uuring haiguspuhangu kohta Texase vanglas näitas, et vaktsineeritud ja vaktsineerimata isikute ninaneelus esineb nakkusviirust võrdses koguses.

Samamoodi ei täheldanud California teadlased suuri erinevusi vaktsineeritud ja vaktsineerimata isikute vahel SARS-CoV-2 viiruskoormuse osas ninaneelus, isegi neil, kellel on tõestatud asümptomaatiline infektsioon.

Seega näitavad praegused tõendid, et üldlevinud kohustuslikkusel põhinev vaktsineerimispoliitika tuleb uuesti läbi vaadata ja inimese vaktsineerimise staatus ei tohiks asendada teisi nakkuse levikut leevendavaid abinõusid, nagu näiteks vajadusel maski kandmine, füüsiline distantseerimine ja kontaktide jälgimine – ja seda ka kõrgelt vaktsineeritud populatsioonide hulgas.

Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et massvaktsineerimine on täiesti mõttetu!

Allikas: The Lancet

Toimetas Hando Tõnumaa

Foto: Wikimedia Commons